Esmaspäeval tuli Margot välja mõttega, et tema tahab proovida jääküünla tegemise ära. Ja teisipäeval ta kinnitas seda mõtet öeldes, et ta tuleb koos kopsikuga õhtul mulle külla. Niisiis sain poest miskid küünlad ostetud ja lootuses, et kodus olemasolevad sinine ja kollane lambiõli värvid ka küünlavaha värvimiseks sobivad, saigi õhtul põhimõtteliselt katse-eksitus meetodil proovima hakatud. Niipalju tegin, et üritasin Isetegijast mingit õpetust leida, kuid seal konkreetset õpetust ei leidnudki. Sain vaid niipalju targemaks, et keegi kusagil on teinud ja siis olid ka mõned pisikesed õpetussõnad jurues, mida mis järjekorras teha. Igatahes tulemus siis selline:
Margoti küünla tondinägu:
Kandilised küünlad on minu valatud tühjadesse jogurti tetrapakkidesse ja silindrikujulised Margoti tehtud õllepurkidesse.
Enda tehtud järeldused - papi sees jäi küünal ilusam, kuna papp juhib kehvemini soojust - Margoti kollasel küünlal oli terve bassein sees, mida välja ei saanudki, kuna küünla seinad olid ilusasti tahenenud. Jääd kulus mitu korda rohkem, kui ma oleksin arvanud. Ja jääd ei tasu ka väga pisikesteks purustada, muidu tekkis üsna peenike vahapudi, mis kippus ära pudenema. Margot lubas igatahes veel proovida. Ja mina mõtlen, et enne kui uuesti proovin, peaks välja mõtlema ka selle, et mismoodi selle vee sealt küünla seest täielikult välja saaks, sest kahel korral on sees olev vesi mu küünlaleegi juba ära kustutanud.
Kuna ma viimasel ajal kannan pidevalt villaseid sokke ja selle tulemusel mul neid juba üsna väheseks on jäänud (tallad kuluvad miskipärast läbi...), siis võtsin ennast käsile ja kudusin uued sokk-sussid. Idee pärineb siit, kuid teostus tuli ikka omal välja nuputada, kuna täpselt õpetuse järgi tegemiseks ei olnud mul ei sobivaid vardaid ega ka lõnga. Niisiis on minu omad kootud nr 3,5 sukavarrastega ja nr 4 ringvarrastega. 
Kuigi nad tulid umbes kudumisest pisut erinevad, jäid nad kasutusse. Algsest plaanist vaid selle erinevusega, et nahktaldu nad endale ei saa... ehk järgmised tuleb teha ilusasti mõlemad ühesugused, siis õmblen ka tallad külge :)
Seekord sai sall kootud nr 7 ringvarrastega kahekordsest Raasiku lõngast. Kaaluks sai 228 g ja ülemise ääre pikkus tuli pea 2 meetrit. 
Nii et lõpuks jäin ma suurusega rahule. Margot sai ta endale jõulukingituseks. Loodetavasti leiab see ka kasutust (boolerot ta eriti ei kanna, kuna väidab selle liiga ilusa olevat) :)
Ning ka fakt, et mõne inimese juurde tuleb armastus ka ise. Siin siis pilt Erika seebi kuivatamise paberist, kuhu iseenesest süda tuli:
Varda jämeduseks arvan, et oli 4, heegelnõel võibolla siis 3,5, kuid kindel selles ei ole.
Neljanda tunni töö: Pastellidega pilt. Kuna ma olin kohale läinud ilma ettevalmistuseta, siis sain laenuks healt kursusekaaslaselt ühe ajakirja, milles olevat virmaliste pilti üritasin järele teha. Kuna algset fotot kõrvale pole näidata, siis paraku on see suhteliselt arusaamatu :( Aga siin ta on:
Ja minu töö (fotokas tegi ta pisut heledamaks):
Ometi oldi sellest väga vaimustuses. Ise tean, et oleks pidanud rohkem olema, nii et kostüüm on jätkuvalt arenemas... Mingi peakate tuleb ikka ka, okkad on osaliselt olemas ja osaliselt ikka veel välja lõikamata. Ega see arvatavasti viimaseks esinemiseks siilina ei jää :)
Lõngaks valisin Red Heart Margareta ja varrasteks olid ringvardad suurusega 4mm. Juba tegemise käigus tundus, et tulemus saab kahtlaselt väike, aga otsustasin esimese ikkagi lõpuni teha ja nii ta saigi siis täiskasvanule liiga väike ja oma koha leidis mu vennatütre 6-aastase sünnipäeva kingipakis. 
Lõnga kulus natuke üle 60 grammi ja tulemus oli minu arust ilus. Lausa nii ilus, et uus on varrastel ja seekord teen rohkem mustrikordi, et tulemus oleks suurem. Mõõtudeks oli peale venitust umbes 100x50 cm
Ka voodid said uued ilmed - pisut värvi ja deco kleepsud peale.
Natuke rühmas ringi vaadates jäi silma, et toolidele oleks vaja uusi katteid. Lasteaiast ilusat riiet saada ei olnud lootust. Kodus mul ka piisavalt suuri juppe polnud ja nii sai pisut sahtlis tuulates leitud ämmale diivanipatjade tegemisest järele jäänud juppe. 
Hakkasin neid aga järjest kokku õmblema, tehes nii korralikku tööd, nagu juba ammu pole teinud - peale iga õmblust triikisin õmblused lahti, et liiga paksu kohta kusagile ei tekiks, mis istumise all segama hakkaks. Kuna ma mingit mustrit ei taodelnud, siis sai tulemus üsna kaootiline, kuid värvid olid tänu ämma ostuoskusele väga ilusad ja sobisid hästi kokku. 
Ainult sellest on kahju, et juppidest jagus vaid kahe tooli jaoks. Nüüd pean ülejäänud kahele midagi muud välja mõtlema...
Lõige on pärit Burdast 2/2005 lõike number 106. Loomulikult sai jällegi nii mõndagi oma järgi ümber tehtud. Alustades sellest, et esimene plaan oli mul hoopis hõlmikpüksid teha, kuid paraku lõikasin ma jalgevahe kaare liiga suure ja nii tuligi varuvariant kasutusele võtta ja lõige ette krabada. Tulemusega jäin ise päris rahule.
Kui me kunagi lauad kätte saame, siis saab teada, et kui palju linikuid tegelikult tarvis on. Ehk on veel vaja juurdegi teha. Linikute kõige tüütum osa minu jaoks oli venitamine ja otste peitmine ja neid otsi jagus seal ikka hulgim. 
Juba igal liblikal oli 8 otsa, millest alguse omad ma küll suuremalt jaolt ära peitsin, aga ikkagi...
Paraku sai ta liiga suur ja minu lauakesele seetõttu ei sobi. Liniku mõõdud 76x60 cm. Tehtud heegelniidist nr 1,75 nõelaga. Roosid lähemalt:
Ülemine serv on küll pisut loogeline, kuid pole midagi ,ongi põnevam :)
Lisaks sai tehtud tavapärane jäägiroosike:
