Piuxi nikerdused :)

Kellad müügiks

2011-12-16T14:11:00.008+02:00

Mati tegi portsu kellasid, mis kõik suuremale avalikkusele saadavad on. Asuvad nad Sakus, kuid üleandmiseks võib kokku saada ka Tallinnas. Ehk on just sinu Jõuluvana kingikotist selline puudu?
Kellad on kõik tammepuust ja unikaalsed. Hind 70 eurot (soovijad saavad ka pisut kaubelda).

Enam-vähem täpsed mõõdud sentimeetrites ja pildid:

1. kell kõrgus 21, laius 24 ja paksus 6,5 2. kell kõrgus 20, laius 25 ja paksus 8 3. kell kõrgus 28, laius 56 ja paksus 7 4. kell kõrgus 28, laius 50 ja paksus 7,5 5. kell kõrgus 29, laius 38 ja paksus 7 6. kell kõrgus 40, laius 35 ja paksus 8-10

Vöö väikesele tüdrukule

2011-12-12T12:38:00.007+02:00

Juba suvel nägi maal naabrinaine, kuidas ma parasjagu vööd kudusin ja ta leidis, et ta sooviks oma lapselapsele jõuluks ka sellist. Umbes kuu aega tagasi sai ennast siis lõpuks käsile võetud ja vöö valmis tehtud, et kingitus ikka õigeks ajaks kohale jõuaks. Sai ta sarnane eelmistega, kuna ükski tellija pole suutnud uut meeldivat mustrit välja valida ja ikka minnakse kindla peale välja, et see, mida nähtud on, meeldibki. Ja minul pole ka julgust teistsugust siis teha. Nii et seekord vöö väikesele tüdrukule, taaskord Põhja-Tartumaa naise vöökirjaga. Vöö sai ilusamaks kinkimiseks endale ka linasest riidest õmmeldud kinkekoti ümber. Ümbermõõt, millele vöö kootud sai, oli 60 cm. Vöö on kootud villase ja linasega.

Kalendrid

2011-10-06T09:49:00.008+03:00

Peale mõningast köitmise harjutamist olin valmis edasi liikuma - veel mitte päris teise köitmisstiili juurde, kuid väheke sisukama kui valge lehe juurde. Seega sai arvutis valmis kirjutatud fail, kus kirjas kogu järgmise aasta päevad ja need ilusasti sätitud, et igal leheküljel oleks midagi kirjas ja et kuupäevad ka järjest jookseksid. Seega sain tulemuseks järgmise aasta kalendrid. 5 tükki tegin valmis. Tegelikult ongi ju praegu paras aeg jõulukingitustega tegeleda, nii et kes aga soovib... Märkmikud on A6 mõõtu ja sisaldavad 83 lehte. Nende hulgas tiitelleht aastaarvuga ja üks valge leht ees ning kaks lõpus. Kõitmisel kasutatud keerupael sai jäetud piisavalt pikk, et seda saaks kasutada ka järjehoidjana leidmaks kiiremini õiget kuupäeva. Kaante sisuks on pressitud papp ja peal erinevad tapeedid.

Kingituseks Ilmele

2011-09-30T11:45:00.002+03:00

Ilme sai sünnipeävaks ühe lõikelaua, mis on samast sarjast, kui talle eelmisel sügisel tehtud koogialus, ja väikese A6 mõõdus märkmiku sünnipäevade või millegi muu olulise üleskirjutamiseks :)
Märkmik minu toodang, lõikelaud Mati oma :)

peavõru

2011-09-30T11:40:00.003+03:00

Karmen sai endale lisaks kookidele minu poolt ka peavõru sünnipäevaks. Paistis, et ta jäi sellega rahule. Ja kuna ta koolivormi juurde tavalisi ehteid kanda ei tohi, siis ehk peavõru ikka võib panna :)
Roosi ja pärlid voolisin Fimost ja kinnitasin peavõru toorikule tamiiliga.

Kootud pluus

2011-09-30T11:31:00.006+03:00

Talvel sai alustatud endale pluusi kudumist. Mõne aja pärast sai aga selgeks, et mulle sai ta liiga lai. Suvel võtsin maale pooliku töö kaasa ja pakkusin ämmale. Ta arvas, et võin talle selle sünnipäevaks valmis kududa küll. Ja nii ma ta siis valmis tegingi. Kuna ma ta aga paraku ilma lõiketa ja nö umbes kudusin, siis sain ma ta natuke aega tagasi uuesti enda kätte, et varruka augud pisut suuremaks teha. Nii et tuleb ennast jälle käsile võtta. Kootud sai ta kahekordsest vanaema varudest pärit iirisest nr 3 varrastega. Alumise ääre muster pärit "Pitsilistest koekirjadest", ülejäänu endal kombineeritud.

Lapitehnikas istumisalused

2011-09-30T11:28:00.002+03:00

Jälle ämma idee ja kahepeale teostus. Idee suvel õues plastmasstoolidele soojenduseks-pehmenduseks lapitehnikas padjakesed. Et oleksid sarnased, aga siiski erinevad.... Internetiavarusest leidsin toreda mõtte teha kolmnurkadest erinevaid kombinatsioone. Ja sellised nad saidki. Täiteks jällegi mahuline vatiin ja kangaks vanaema vanad riided. Mõõtudeks umbes 40 x 40 cm

Seinapilt

2011-09-30T11:13:00.005+03:00

Sel suvel tuli mu ämmal mõte, et peaks ikka ühe lapitehnikas seinapildi tegemise ära proovima. Ja kuna minul olid nii lõikematt kui ka lõikur ja õmblusmasin maal kaasas, siis tuli see asi ka ellu viia. Kogu töö sai tehtud vanadest riietest. Idee on põhimõtteliselt ämma oma, teostus sai tehtud kahepeale.
Mõte siis põhimõtteliselt pildike kohalikust Võrumaa loodusest - ilus järv päikesepaistelisel päeval.Ja järvel vesiroosid, nagu nad meil seal on.
Vesirooside tegemiseks käisin neid kohe lähemalt uurimas ja ausaltöelda kulus vist nende viie vesiroosi tegemise peale umbes samapalju aega, kui terve ülejäänud pildi peale kokku. Aga efekt on seda väärt.

Kogu pildi mõõdud said umbes 140 x 80 cm. Täiteks ja tugevduseks sai ühekordne vatiin.

Triibud

2011-09-30T10:59:00.006+03:00

Jällegi üks projekt, millest pidin lihtsalt osa võtma. Seekord olin siis köitmise lainel. Tulemuseks sai viis A5 mõõdus märkmikku, mis põhimõtteliselt said nii paksud, et kõlbaksid ka päeviku pidamiseks. Seekord panin ka nö tiitellehed, mis tegid märkmiku ilme kohe palju ilusamaks. Ja liimina kasutasin pulgaliimi asemel PVA-d mida pintsliga laiali ajasin. Tulemus siis pildikeeles:

Jaapani köide

2011-09-30T10:41:00.006+03:00

Riin sai sõbranna käest sünnipäevaks armsa märkmiku. Ja siis järgmine kord, kui tal külas käisin, oli ta juba ise ka köitmist proovinud. No ega mina ei saa ju midagi proovimata jätta, kui teistel nii toredasti välja tuleb :) Ja nii ma siis katsetasingi... uurisin pisut isetegijast ja youtubest ja nokitsesin endale ka kaks A5 mõõtu märkmikut (tegelikult sai teine pisut väiksem, kuna papitükid olid juba seda mõõtu... siin siis esimene katsetus köitmise vallas: Tehtud lasteaias lõuna ajal, kui lapsed magasid.
Kaante vahel on tavaline valge koopiapaber.

Tarvikute kott

2011-09-30T10:10:00.005+03:00

Hiljuti sai Isetegijas ringi tuuseldades koperdatud toreda teema otsa, kus nii hea juhend kirjas, et kohe ei saanud tegemata jätta. Ja nii valmis tarvikute kott väikesele õekesele...
Põhimõtteliselt jäin tulemusega rahule, kuigi plaanis oli esialgu ka ülemine serv heleda paelaga kantida, kuid sellest jäi kahjuks jupike puudu. Ja valmisolekus vaatasin, et oleks võinud kogu koti ulatuses hoopis sinisega kantida. Aga seekord siis selline... Mine tea, ehk mingi hetk teen mõne veel :)

Vöö Avele

2011-09-03T15:52:00.004+03:00

Vöö Avele sai tehtud Laulupeo jaoks, kus Ave sellega laineid lõi (isegi telekapilti jäi korraks :)) Paraku ei ole mult veel mingi muu mustriga vööd tellitud, kuna nägijatele on meeldinud see, mis mul juba olemas. Nii et seetõttu tuli Ave vöö jällegi Põhja-Tartumaa naise vöökirja järgi ja kurvastusega pean tunnistama, et üks sarnane on juba veel tehtud ja tõenäoliselt on veelgi üks tulemas (juba mõeldakse jõulukingituste peale...). Aga Ave jäi vähemalt vööga rahule :)

Veel klaasikilde

2011-09-03T15:50:00.001+03:00

Siin said napilt enne uue omaniku leidmist mõned klaasikilluehted pildile püütud. Paraku paremaks ei olnud enam aega, nii et sai läbi kilepakendi pildistatud.

Kõrvalprodukt

2011-09-03T15:43:00.006+03:00

Eelmises postituses olnud ehetele tekkis tegemise ajal väike kõrvalprodukt - teine komplekt kõrvarõngaste ja ripatsiga. Jällegi jäin roosidega täitsa rahule :)

Ehted Maimu õetütrele

2011-09-03T15:23:00.012+03:00

Kunagi sai Maimule tehtud juba olemasoleva käeketi juurde sobivad kõrvarõngad. Ja tema õetütrele hakkasid need nii väga meeldima, et Maimu tellis minu käest tema jaoks ühe ehtekomplekti. Ise jäin nende roosidega juba päris rahule, kuna õie kroonlehed said ilusad õhukesed ja päris loomutruud. Maimu jäi ka rahule ning loodetavasti ka tema õetütar, kellele ehted mõeldud olid. Tegemist oli minu esimese tellimustööga :)

Esimesed klaasikillud

2011-09-02T09:36:00.007+03:00

Minu esimesed mereklaasi ja traadi kombinatsiooniga ehted läksid kui soojad saiad mu käest minema kohe peale valmimist järgmisel päeval, kui nad tööle kaasa võtsin. Ja siiamaani tuleb veel kommentaare, mis kõrvu paitavad :) Ka endal on üks komplekt alles veel, mida ära anda pole raatsinud, muidu oleks ka see juba pihta pandud. Aga siin siis esimesed:

Hiljem on ka neid valminud, kuid paraku ei ole suurem jagu neist pildi peale jõudnud.

Veel üks kell

2011-09-02T09:33:00.002+03:00

Ave juubelile minnes sai kaasa võetud midagi Mati tehtut. Nimelt kell. Sünnipäevalaps paistis rahule jäävat. Kellake poseerib meie koduse kella ees:

Maimule sünnipäevaks

2011-09-02T09:28:00.002+03:00

Nonii. Nüüd üle eriti pika aja suutsin ma ennast käsile võtta, et midagi siia ka üles riputada. Suve jooksul on tehtud nii mõndagi ja eks ma siis üritan ka tubli olla ja siia üles riputada asjad, mis tehtud said.
Mai lõpus sai Maimule sünnipäevaks üks ehtekomplekt voolitud. Tuli ta välja küll hoopis teistsugune, kui olin alguses mõelnud, kuid Maimu kannab ikka. Endiselt ei väsi ma kordamast, et küll on tore teha asju, mida kantakse ka :) Komplekt ise sai siis selline:

Laste tehtud seebid emmedele

2011-05-09T07:13:00.000+03:00

Sel aastal tegin lastega lasteaias emadele kingituseks vilditud seepe. Said igati ausad ja korralikud. Lapsed said nii seebi lõhna kui ka kasutatava villa valida ja siis peale minu kokkupanemist ka seebi ümber villa ilusasti kõvasti kinni nühkida. Iga seep tuli omanäoline ja ilus. Loodetavasti jäid emmed ka rahule :) Sellised need seebid meil said:

Vöö endale

2011-04-10T14:38:00.012+03:00

Sellest pidi saama minu enda vöö, mis pidi ümber mu kere vähemalt kolm tiiru tegema. Kuid kuna see oli mul esimene kord rakendada üles vöö linase lõimega, siis ei tulnud ta üldsegi nii hästi välja, kui ma oleksin tahtnud. Kõigepealt, peale esimest rakendamist ja paari kudumistundi otsustasin ma, et nii ei lähe kohe mitte (linane lõim oli hirmus lõdvalt ja villane väga pingul mskipärast) ja harutasin tehtud töö lahti, et saaks kõik maha korjata. Kui kõik oli maha juba korjatud, siis alustasin oma tavalise jonniga ikka algusest peale. Et kuidas siis nii, et teised saavad ja mina ei saa. Nii ma siis rakendasin vöö uuesti üles, sel korral linast lõime tublisti pingutades ja villast suhteliselt lõdvalt kerides. Tulemus ei tulnud ikkagi nii hea, kui oleks võinud. Sel korral juhtus siis nii, et vöö rakendamise käigus läks kogu töö nii palju pingesse, et telgede pulkade kaugemad otsad olid juba palju lähemale väändunud üksteisele kui lähemad. Selles võis muidugi süüdi olla ka vöö päris parajalt suur laius. Niisiis oli sel korral tulemuseks pisut ebaühtlase pingega vöö, mida ma ikka hakkasin tasapisi pusima, lootes ta ikkagi valmis saada. Paraku tekkis hädasid veelgi. Kuna valitud villane oli nii karvane (Novita 7 veljestä), siis oli iga vaheliku tegemine paras piin. Ja kui eelmise vööga läks ühe mustrikorra peale 40 minutit, siis sel korral läks ikka pea 2 tundi (servadest oli pisut teine, aga see nii suurt ajakulu juurde ei pannud).
Ja nii ma siis lõpuks alla andsingi. Arvates, et küll ma ta kuidagimoodi ära kasutan. Lõikasin oma valmis jupi telgedelt maha, et näha, et kaks kolmandikku on ikkagi tegemata... aga sellise piinaga oleksin ma seda ikka aasta aega vähemalt teinud vist. Kuid kuna poolik töö oli olemas, oli talle ka mingit väljendust vaja... ja nii ma siis seekord s....st saia tegingi. Tuli täitsa tore sepik välja küll, ma arvan. Oligi tänu ebaühtlasele ülelsoomisele ühest küljest pikem ja teisest lühem - täpselt paras niimoodi kasutamiseks :) Nüüd on vaid kleiti sinna juurde vaja, millega teda kanda. Selle viimase tegumoe üle ma veel mõtisklen. Vöö ise sai siis 8,5 cm lai ja 80 cm pikk. Kootud Põhja-Tartumaa naise vöökirja järgi. Sisemisele küljele panin tugevduseks liimiriide ja öösiaukude tegemiseks kasutasin kusagilt kellegi blogist loetud õpetussõnu, et auku ei tasu vägivaldselt teha, vaid lükkasin erinevaid sukanõelu ja kudumisvardaid kasutades lõimed laiali, et midagi ei katkeks. Üldiselt jäin seekord tulemusega rahule. Ja nagu öeldud, kui sobiv kleit ka juurde tekib, siis hakkan seda ka kandma. Vaatamata ebaühtlasele koele ja lainelistele äärtele. Ikkagi ise tehtud :) Kui veidi veel harjutan, siis saan ehk juba harjutajaks varsti ;)

Linik

2011-03-30T15:38:00.005+03:00

Sel nädalavahetusel sai käidud Võrumaal tantsulaagris uusi tantse õppimas. Kuna ma oma vöötelgi ei tahtnud tee peale nokitsemiseks kaasa võtta, aga see oli ette teada, et sõit tuleb pikk, siis otsisin enne minekut midagi, mida võiks tee peal teha. Ja kunagi omale internetist arvutisse salvestatud linikumustrite seast leidsin ühe, mis tundus piisavalt põnev, et seda võiks endale tahta. Ja nii ma siis heegeldasin terve tee Sakust Pikäkannule ja pisut üle poole teest tagasi. Ja valmis sain nii palju: Et aga linik pooleli ei jääks, tegin ta siiski kodus ka lõpuni. Valmis linik: Mõõtudeks 57x34 cm, materjaliks mingi tundmatu heegelniit ja Novita Virkkauslanka (50 g tundmatust jäi puudu lihtsalt....) ning nõela suurus oli 1,25. Ja pildike ka kohast, mille jaoks linik mõeldud oli: Tervet kappi ei saa veel näidata, kuna osad uksed on veel puudu.

Varasalv

2011-03-20T12:40:00.038+02:00

Võtsin täna järjekordselt sahtlist välja ammustest aegadest pärit näputöö, mis minu teada on mu vana-vanaema toodangust pisikene osakene. Seda juhtub nii umbes korra aasta jooksul ja ma teen seda, ise mõeldes, et miks need ilusad asjakesed ikka kusagil sahtlipimeduses olema peaksid, et ehiks nendega hoopis oma kodu ja eksponeeriks kaunist käsitööd. Tulemus on paraku iga kord sama - vaatan, katsun, imetlen, õhkan ja panen ikka ilusasti tagasi sahtlisse. No lihtsalt niiii peenike ja uskumatult ilus töö, et ei raatsi igapäevaselt välja laduda. Ja nii need kaunid linikud ja ninarätid sahtlis puhkavadki. Seekord aga võtsin siiski välja ka fotoka, et teistelegi oma esiemade tööst seda piskut näidata, mis minuni jõudnud on. Nii mõnegi liniku puhul on tegemist minu jaoks täiesti võõra tehnikaga, mille kohta ma võin vaid aimata, mismoodi see tehtud võiks olla. Ja uskuge - pildid räägivad enda eest (kuigi korralikult pressimata, on nende õrnus siiski näha).

Esimene vöö

2011-03-20T12:05:00.008+02:00

Ja valmis ta saigi. Päris esimene. Õigeid materjale ei jõudnud siiski ära oodata. Enne tegin veel ühe vöö puuvillase niidiga. Ja selle tegemine läks ausaltöelda palju libedamalt kui praegune linase niidiga üles rakendatud vöö. Mõningase harjutamise tulemusena oli mu kudumiskiiruseks üks mustrikord 40 minuti jooksul. Ja töö edenemist oli mõnevõrra ka tegemise ajal näha. Niisiis Põhja-Tartumaa naise vöö aineline rahvuslik kirivöö. Kootud osa pikkust sai 170 cm, laiust 4 cm. Ise jäin üsna rahule ja kinkisin juba äragi - palju õnne sünnipäevaks, Margot :)

Esimesed katsetused vöö telgedel

2011-02-26T15:00:00.001+02:00

Mati, mu kallis meistrimees, tegi mulle vöö teljed. Ja lausa nii, et esmaspäeval näitasin pilti ja reedel sain juba katsetada. Nii ma siis pool päeva katsetasingi :) See vöö tegemine on mul mõtteis mõlkunud juba hea mitu aastat. Ja nüüd siis tulebki vist ära proovida, kuna isegi teljed on ju olemas, enam ei saa millegi taha peitu pugeda :P Nii et Mati tehtud teljed koos minu kolme esimese proovijupiga: Jupid ise said natuke hõredad... ei tea, kas peaks paksema materjaliga üles loodud olema? Kui saan asjatundjate käest vöö jaoks materjali, siis saan ka õige asja järele proovida. Tulevikulaul siis selline: Jupikeste muster pärit sealtsamast keskelt. Ja kõige selle juures oli mulle suureks-suureks abiks tore juutuubi lehekülg, kust sai maha kirjutatud ka keskmise jupikese muster ja seda psiut laiusesse edasi arendatud :) Oh seda toredat ja põhjatut internetti :)

Waldorf nukud

2011-02-20T13:46:00.004+02:00

Neljapäeval oli meil tööjuures väike sisekoolitus. Marit õpetas tegema Waldorfnukke. Minu tehtud kaisukad said sellised: Õmmeldud täielikult käsitsi, täiteks lavendel ja nisuterad. Lõiked on nukkudel pisut erinevad, valmistamise põhimõte sama. Oliver võttis punase tegelase kohe endale kaisukaks. Sinine sai esialgu Toomasele, kuid tema ei paistnud sellest siiski väga vaimustuses olevat. Ta lihtsalt pole selline kaisuka tüüp vist.

Ehted

2011-02-20T13:38:00.008+02:00

Mõnda aega tagasi voolitud jubinad said lõplikult ehetekomplektideks. Kui kellelgi on mõne vastu huvi, siis saadaval on need: Emale sünnipäevaks tehtud komplekt:
Ehted on voolitud polümeersavist Fimo ja Cernit.

Uhke kell

2011-01-05T11:46:00.006+02:00

Seekord lugu Mati tegemisest. Asi sai alguse sellest, et augusti alguses oli kõva torm. Lausa nii kõva, et murdis meil maal pool tamme maha. Kui me siis seda tammekest seal terve pere ja naabritega kaks päeva koristasime, ei saanud ma jätta ütlemata, et küll saaks sealt ilusaid kellasid. Ja Mati, hea mees, oli asjaga kohe päri, et eks veame siis jupikesed koju kaasa. Ja saigi paar juppi töökotta vedelema tiritud (oli ikka parasjagu raske küll).
Kui nad juba piisavalt kaua olid töökojas vedelenud ja Mati enam seda ei jaksanud ära oodata, et mina sinna midagi tegema läheksin, võttis ta asja ise käsile. Lasi aga oma masinal paar päeva unnata, et pakuke ilusasti siledaks saaks ja nägi kurja vaeva sinna sisse augu puurimisega. Kella paksus on umbes 10 cm ja läbimõõt 45 cm.Pealt on ta ilusasti lakitud ja seierid on Matil enda tehtud paksust spoonist.
Igatahes sai asi ise nii uhke, et mina teda kinkimiseks jätta ei raatsinud... ikka endale koju, et saaks teiste ees uhkustada. Õige koht tema jaoks veel valmis pole, aga ka sellega tegeletakse parasjagu. Nii et kui õige kapipealne valmis saab, siis panen ehk kellast ka pildi, kus ta oma auväärsel õigel kohal saab olema.

Müts Mallele

2011-01-05T11:38:00.006+02:00

Selle aasta esimeseks käsitööks sai õekesele mütsi lõpetamine. Mõte tuli sellest, kui ta nägi vennanaisele tehtud mütsist pilte ja arvas, et talle sobiks ehk ka mõni selline.... kui ma teha viitsin. No kui kantakse, siis enamasti ikka viitsin. Nii et varrastega nr 4 sai kootud jällegi üks umbes-müts. Seekord oli harutamist päris palju, kuna esimese hooga sai liiga palju kasvatatud ja kui mingil hetkel mütsikest endale pähe proovisin, ulatus ta mulle lõuani. Seekord sai siis lehekesi natuke rohkem ja väiksemaid tehtud. Materjal jällegi 100% puuvillane, pärit kaltsuka kampsunist, mille üles harutasin. Lilleke mütsil on klamber, mis juustesse panemiseks oli liiga suure haardega.

Doomino sokid

2010-12-31T18:53:00.000+02:00

Mingil hetkel, kui mul parasjagu kodus internetti polnud, kust ideid ammutada, aga tegutsemistahe oli suur, üritasin ma ilma õpetuseta lapisokid valmis kududa. Noh, enamvähem tulid ju välja ka :) Kuigi ma ei ole endiselt selleni jõudnud, et oleksin järele vaadanud, kas ma kõik ka õigesti tegin. Aga vähemalt said sokid üsna sokikujulised :) Kuna nad aga mulle pisut väikesed jäid, tuli nad ära kinkida :) Ja ise olen endiselt ilma... :)

Must-valge

2010-12-31T18:48:00.000+02:00

Olin oma mõtetes juba ammu valmis mõelnud, et Maimule tuleb valmis teha ammu lubatud must-valge komplekt. Selleks jõuluks sain lõpuks ka ennast käsile võetud ja töö valmis. Seekordsed jupid said hoolikalt ka lihvitud ja villase sokiga läikima löödud. Saajale paistis tulemus meeldivat :)

Süüteroosid

2010-12-31T18:39:00.001+02:00

Enne jõule sai proovitud süüterooside tegemist (õpetus pärit Kikuliisi blogist). Tulid päris viisakad välja. Kuna mul oli kogunenud pisut vana küünlavaha ja olid olemas ka nõukogude ajast pärit kuuseküünlad, mis pisut oma sirguses järele andnud, siis sain päris paraja portsu roose - üle seitsmekümne. Katsetasin erinevalt - küll läbipaistva vahaga, küll kollase ja punasega. Proovisin ära ka kusagilt blogist leitud õpetuse, et küünlavaha saab vahakriidiga värvida. Ja lõpuks läksid mu roosid juba nii edevaks, et lisasin isegi sädelust, mis mul miskise pulbri näol olemas oli. Igatahes jäin oma tegemise tulemusega rahule - roosid keerasin ka kahekordse kausikese sisse, nagu keegi Isetegijas oli soovitanud. Loodetavasti teenivad nad oma nime korralikult :)

Müts endale

2010-12-31T15:56:00.003+02:00

Kui suvi läbi sai ja sügis saabis, siis hakkas peakene külmetama. Ja ikka niiväga, et oli tarvis endale ka müts tekitada. Pisut läbipaistev ja puuvaillane ta ju sai, aga ajab asja ära ja hoiab pead pisut soojemas. Kui väga külmaks läheb, siis panen lihtsalt kapuutsi ka pähe :) Kootud nr 4 varrastega puuvillasest harutatud lõngast. Omalooming.

Sall ja müts

2010-12-31T15:50:00.004+02:00

Vennanaine palus sünnipäevaks musta salli. Tegin siis nr 7 varrastega nuppudega pajulehekirja Haapsalu salli raamatust. Ja kui see valmis sai, siis mõtlesin lisaks veel ühe mütsi ka kingitusele lisaks teha. Müts sai tehtud nr 4 varrastega ja on omalooming. Pildistamise oskus ja aparaat jätavad muidugi endiselt soovida. Kahjuks. Aga ehk saab aimu siiski :)

Ehted Cernitist

2010-12-18T11:00:00.004+02:00

Selle ehtekomplekti tegin endale. Ja kui ma varem kandsin ainult kulda, siis nüüd on see ehtekomplekt mul pidevas kasutuses ja nägijatelt kiitusi saanud. Ise jäin ka päris rahule. Keti saamiseks lammutasin ühe Ives Rocherist saadud ehte juppideks, ülejäänud on oma toodang.

Sall Mallele

2010-11-18T15:35:00.003+02:00

Malle tuli minu juurde jutuga, et talle oleks salli tarvis... Ise päris hästi ei teadnud, et mis see olema peaks, mida ta tahab. Isegi materjalis ei olnud ta kindel. Näitasin talle siis ette, et mis mul kodus olemas on ja lõpptulemusena võtsime heidevarud välja ja hakkasime kahekesti sallikest riide peale laiali laotama. Sai selline lihtsamat moodi sall. Et sinisest heidest põhi ja mustaga pisut mustrit juurde. Siis sall rulli ja rull pesumasinasse. Kuna ma oma õekest nüüd juba mõnda aega näinud ei ole, ei tea ma ka öelda, et kas ta seda salli ka kannab. Kusagile märkisin ma kunagi ka salli mõõdud ja kaalu üles, kuid kuna vahepeal on mitu kuud mööda läinud, ei ole ma enam vähemalt hetkel võimeline seda paberitükikest üles leidma. Nii et seekord jääb ilma mõõtmeteta. Kui kunagi oma postitustega järje peale saan, siis saab ehk ikka korralikult kõik üles kirjutatud, mis tehtud. Praegu olen paraku mitmeid kuid maha jäänud oma tegemistest.

Sügisesed mütsid poistele

2010-11-18T15:26:00.004+02:00

Kui sügisel ilmad jahedamaks hakkasid minema selgus, et eelmise aasta mütsid poistele kohe teps mitte sobida enam ei tahtnud. Pisut poes ringi vaadanuna selgus ka kurb tõsiasi, et ma kohe mitte peale suhtelsielt kulukat suve ei raatsinud neile poemütse osta. Noh, mis siis teha, kui nii kitsi ollakse.... läksin aga Kangadzunglisse ja ostsin 30.- eest pool meetrikest stretši. Natuke mõtlemist ja nikerdamist ja võib vist öelda, et õnnestus. Poisid on mul ikka väga tänuväärsed kliendid, võtavad kõik rõõmuga vastu, mida neile teen ja kannavad uhkusega.... ja siis kiidavad veel kõva häälega kõigile, et emme tegi... Ja mina siis oma suures uhkusetundes ei saa midagi tegemata jätta, kui nad mult seda paluvad. Seekord sai mütsidele peale triigitud Abakhanist pärit aplikatsioonid. Aplikatsioonid ja teppimise niidi värvi said poisid ka ise valida.

Sussikott Karmenile

2010-11-18T15:12:00.006+02:00

Kui me Olustvere suveülikooli ühe osana batika tehnikas värvimist proovisime ja ettenähtud erksa punase asemel hoopis roosad lapid saime, ei osanud ma sellele esialgu mingit kasutust leida. Margot poseerib meie lapikestega:Kui aga jõudis lähemale aeg, et Karmen hakkas kooli minema ja talle sussikotti tarvis oli, oli mul plaan olemas. Niisiis ajasin lapikesele sooned sisse ja õmblesin servadest kokku ja palun: Lisaks oli talle ka vaja mingisugust 10x10 cm rütmikotikest, mille ma siis lapikestest õmblesin, et oleks huvitavam. Täitsin riisiga ja valmis ta saigi. Sussikotiga jäin ma tunduvalt rohkem rahule - sai ta ju rohkem selline plikalik, aga eks kasutusse läksid mõlemad. Kotikesele sai lisandiks külge õmmeldud heegeldatud aplikatsioonid - kolm lillekest ja liblikas. Need olid mul valmis tehtud kunagi varem ja olid ka mõnda aega mu ühe valge t-särgi küljes ilutsenud. Nüüd said nad siis endale tänuväärse uue koha olemiseks :)

Suvemütsid

2010-11-18T14:54:00.007+02:00

Peale seda, kui olin suvel ühe korra päiksekoksu saanud ja põhimõtteliselt pool päeva suure peavaluga voodis pikutanud, oli tarvis lõpuks ennast ikkagi käsile võtta ja omale mütsike valmistada, et juhtunu ei korduks. Võtsin siis kätte heegelnõela ja Novita valge heegleniidi ning hakkasin umbes tegema. Midagi väga erilist ei tahtnud, nii siis saigi selline lihtne tehtud. Lisandiks ka pisike lilleke heegeldatud, millele südamikku helesiniseid seemnehelmeid lisasin. Kui olin mõnda aega oma mütsikest kandnud tuli välja, et mu pojakestele on hädasti ka selliseid tarvis. No mis siis ikka, kui nii ilusasti osatakse küsida, kuidas ma saaksingi keelduda... Läksime siis aga Võru Maksimarketisse ja poisid valisid ise niidid, millest nende mütsid tulema pidid. Toomas valis sinise ja Oliver punase. Ja kui ma need siis valmis tegin, siis need mütsikesed püsisid palju parema meelega peas, kui eelnevalt seal käima pidanud nokamütsid. Poisid kandsid oma peakatteid uhkusega läbi järelejäänud suvekuude :)

(pildid murjamitest mereröövlitest on pärit mehe venna pildimasinast)

Haapsalu sall

2010-09-14T19:04:00.007+03:00

Selle suve suurtöö, mis tegelikult algas vist küll tasapisi juba Veebruari kuus, oli minu jaoks valmis saada elu esimene Haapsalu sall. No võttis ikka aega küll. Nii hinnanguliselt umbes 50 tundi tööd (ja seda aega arvutasin siis, kui muster juba peas oli ja kudumiskiirus paranenud). Aga valmis ma ta sain. Ja olen päris rahul oma suurtööga. Teha ei oska ma temaga ainult suurt midagi, kuna ise seda ei kanna ja ära kinkida ka nagu hästi ei raatsi. Pealegi ei suuda ma kedagi välja mõelda, kes oleks mulle piisavalt lähedane, et nii suurt kingitust tahaksin talle teha, ja kes seda ka kannaks. Kuna sahtlis võib ta ju mul endalgi seista :) Aga siin siis pildid: Kootud sai ta keskosa nr 4 varrastega ja äärepits nr 4,5 varrastega. Kokkuõmblemise tegin küll pisut seda ette peljates, kuid siiski ootamatult hästi hakkama saades, Haapsalu Salli raamatu järgi. Kuna ta sai kootud pisut jämedamast ühekordsest kui kõige peenemast, siis paraku ta sõrmusetesti ei läbinud (ei tahtnud väga välja venitada, muidu ehk hädaga oleks ikka läbi ka tirinud). Mõõtudeks 170x80 cm ja kaal 286 g.

Ehted Maimule

2010-08-29T11:41:00.007+03:00

Kevadega lõppes kooliaasta. Ka lasteaias mindi puhkusele. Ja ma tahtsin kangesti oma kallile töökaaslasele kingitust selle puhul teha. Kuna ta kannab palju erinevaid ehteid ja oli hiljuti saanud ühe teise töökaaslase käest roosidega punase-valge käekee, kes keeldus sobivaid kõrvarõngaid juurde tegemast, siis üritasin ise midagi nikerdada. Võtsin oma Cerniti varud välja ja hakkasin aga voolima. Esimese tulemusega ise päris rahule ei jäänud. Ja selle valmimise ajaks oli juba uus idee küpsenud. Niisiis oli veel tarvis teha. Ja kuna ühe kõrvarõnga paari jagu polümeersavi suurde ahju panemine oleks olnud ilmselge energia raiskamine, tegin midagi veel juurdegi. Ehk siis selle lilla komplekti jagu pärleid. Keerasin need kõik üsna hilisel õhtutunnil eheteks kokku ja olin juba voodisse läinud, kui kuidagi und ei saanud. No mis siis ikka. Tõusin aga voodist üles, võtsin oma varem valmis tehtud vilditud karbikese välja ja üritasin teda kuidagimoodi kaunistada. Pean ütlema, et ega ma oma tulemusega ikka eriti rahule ei jäänud. Tuleb vist hakata tikkimist harjutama, aga esimene katsetus sai selline: Järgmisel hommikul panin kogu komplekti Maimule lauakese peale ja jäin hinge kinni pidades ootama, et kas talle ikka meeldib. Ta üllatus ja meelehea olid niivõrd ehedad ja toredad, et kohe ei oskagi seda enda rõõmu selle peale kirjeldada. Tikkimisoskuse kohta ei maininud ta midagi, aga ehted meeldisid talle ikka väga. Ja nüüd ta kannab neid :) Kogu komplekt sai siis kokku selline:
Tore on teha asju, mis kellelegi rõõmu teevad ja meeldivad ning millel ka kasutust edaspidi on :)

Müts Margotile

2010-08-29T11:36:00.002+03:00

Margot on endale juba mitu mütsi saanud. Paraku pilte mul neist kõigist ei ole. Ühest siiski sain :)

Margoti varrukad

2010-08-29T11:33:00.002+03:00

Margot sai 25. Ja kingituseks ma kudusin talle pisut. Ühed varrukad nimelt :) Ta jäi väga rahule. Idee ja teostus täiesti omad, kootud nr 4 varrastega.

Õele sünnipäevaks

2010-08-29T11:23:00.004+03:00

Kuna ma terve igaviku pole oma blogisse mitte ainustki postitust teinud, siis on tehtud asju kogunenud ikka omajagu, mida näidata tahaks. Nii et hakkan aga tasapisi otsast panema ja ehk jõuan kunagi otsaga ka praeguste tegemisteni. Et alustuseks siis õekese sünnipäevakingitusest. Meisterdasin talle kõrvarõngad. Harjutasin selle jaoks parasjagu rõngaste keerutamist, mida varem ei olnudki proovinud. Nii et palju rõngaid ja kollaseid pärlikesi oma meheõe Anni varudest. Lisaks kõrvarõngastele sai ka õeke endale kootud varrukad. Umbes sarnased kui Margot oli saanud, kuid pisut teise mustriga. Varrukad said jällegi kootud ühest kaltsuka harutatud kampsunist nr 4 varrastega.

Riided nukule

2010-06-20T10:07:00.005+03:00

Lasteaias minu rühmas on mitu nukku. Kuid riietusega on neil lood pisut täbarad. Seega valisin ühe nuku välja ja võtsin koju kaasa. Ikka selleks, et talle natuke kehakatteid meisterdada. Esimesena kudusin mütsi. Seejärel disainisin püksid, siis pihikseeliku ja siis veel pluusi. Kogu komplekt sai kokku selline: Selle komplekti panen ka Isetegijas kevadise projekti alla üles. Suvevaheajaks võtsin kaasa järgmise nuku, et ehk saab temagi miskit endale keha katma :)

Öölamp poistele

2010-03-16T14:02:00.010+02:00

Peale jõule läbipõlenud kuuseküünlaid vaadates jäi mul miskipärast silma küünalde juhe. Kuna kuuseküünaldega on selline lugu, et odavam tuleb uued küünlad osta kui kõiki läbipõlenud lampe ükshaaval vahetama hakata, oli selge, et nende küünaldega pole enam midagi teha. Aga juhe oli ju ilus. Lausa nii ilus, et tuli tahtmine poistele ise öölamp meisterdada (nad on viimasel ajal muidu pidevalt laelambi kõige nõrgema reziimi peale jätnud, kuid see on minu arust ikka liiga valge). Idee polnud veel päris küps ja nii jäigi lampide küljest lõigatud juhe lihtsalt oma aega ootama. Kui veidi aega oli juba möödas ja ma juhtusin Espakisse, tuli mul meelde, et ma ju ei saa lampi ehitada, kui mul puuduvad lüliti ja pirni pesa. Lüliti oli minu nägemuses kindlasti lambi peal, mitte juhtme küljes. Niisiis sai ostetud üks pisike pesa ja nupuke lambile. Ikka veel ei olnud ma oma tööde järjekorras kindel. Mati lubas mulle lambile aluse teha. Kupli olin otsustanud teha polümeersavist. Lõpuks jõudsime kompromissile, et mina teen kõigepealt kupli valmis ja siis Mati teeb vastavalt sellise aluse, nagu tarvis. Esimene mõte oli mul savi kummuli oleva kausi peale panna. Ja et ta kausi külge kinni ei jääks, panin küpsetuspaberi vahele. Vaatasin veidike oma alust ja sain aru, et ta on liigselt suur. Väiksemat kaussi ka ei saanud võtta, kuna siis ei oleks pirn püstiselt sisse ära mahtunud. Veidike köögis ringi vaadanuna leidsin, et purk oleks ka tore. Tõmbasin siis aga sellesama küpsetuspaberi purgile peale ja üritasin teda kaane alla kinni saada. Hakkasin juba natuke tegutsema kui tulin veelgi paremale mõttele - miks mitte ehitada lamp purgi sisse! Väike telefonikõne elektrikust mehevennale ja sain kinnitust, et võin proovida küll. Niisiis võtsin küpsetuspaberi vahelt ära ja kõik võis alata. Voolisime koos Oliveriga vähemalt kaks tundi, kusjuures panin ka tema tegemisi lambi peale. Kui terve lamp oli kaetud, siis katsime ka ühenduskohad ussikestega, mida Oliver mulle lahkelt rullis. Väike küpsetusprotseduur ja kuppel oligi valmis. Paari päeva pärast oli Mati valmis ka aluse tegema. Selleks pidin mina siis töökotta minema ja talle joonistama, et mis kujuga lamp tuleb ja kustkohast juhe välja hakkab käima. Noh, erilist vaimuannet ma üles ei näidanud ja seega sai aluse kuju mitte niiväga huvitav. Kuid käis küll. Veidikene juhtmetega mässamist ja terve elamise lühisesse laskmist ja valmis ta saigi. Põhja alla liimisin tüki seemisnahka, et lamp laua peal liigselt ei libiseks ja ka selleks, et kaitsta juhtmeid pisikeste näppude eest. Lapsed on oma lambiga igatahes rahul ja mina ka. Kuigi Cernit purgi peal pragunema hakkas, ei ole ta senimaani sealt veel küljest ära kukkunud. Ja kui hakkabki kukkuma, siis ei ole kuigi keeruline võtta uus purk ja see näiteks akrüülidega ära värvida hoopis :) Olemas on ju ka võimalus lausa igaks õhtuks uus kuppel meisterdada :D

Sussid endale

2010-03-16T13:57:00.003+02:00

Kuna detsembris kootud sussidele jäid tallad alla panemata, siis olid nad veebruari alguseks juba auguliseks kulunud. Seega oli karjuv vajadus uute järele. Seekord said nad tehtud sarnaselt ühtede varasematega, kus kudusin põhimõtteliselt lihsalt madala soki, millel alguse pisut lahti jätsin. Seekord sai siis nahk alla pandud. Nahk ise pärineb Humanast, kus veebruari kuu 10.- päeval sain nahast pükse lausa 3 paari. jagub nüüd nii mõnessegi kohta lõikumiseks, kuhu vaja on :)

Pääsusaba

2010-03-16T13:49:00.006+02:00

See pääsusaba on järjekorras tegelikult nr 2, kuid viimistluse sai ta alles nüüd, viimasena. Sai viidud kingituseks Annile. Kootud lõngast Red Hart Margareta varrastega nr 4. Suurus tuli 190x100, küljepikkus 136 cm. Kaal 150 g. Kuna mustrikordusi tegin pisut veidra arvu, siis tuli endal sinna vahele miski jupp veel tekitada. Nii et üks augurda on lisaks.

Toomase kampsun

2010-03-16T13:30:00.006+02:00

Kuna Toomas oli oma eelmisest kampsunist juba pisut välja kasvanud, oli tarvis uus teha. Seekord valis ta ise Humanast 10.- päeval ühe kampsuni, mille kohta arvas, et mina võiksin talle sellest uue teha. No mis siis ikka, kui laps ikka ise juba leiab, et ma võiksin talle ka vahelduseks midagi teha, siis loomulikult. Mis mul selle vastu ikka olla saab. Kaltsukast toodud kudum oli selline: Pisut eelmise kampsuni peale vaatamist ja tuli otsus, et seekord päris nii palju palmikuid ei tule. Tuli pisut vähem. Ja kuna kampsun sai kootud suhteliselt umbes (proovilapil proovisin erinevaid palmikuid ja kudet), siis sai ülemine kokkuvõtmine mitte päris selline, nagu ma oleksin soovinud. Selleks, et oleks vähem õmblemist, tegin ta ülevalt raglaanis, kuid tahtsin, et küljel olev palmik kraesse keskele jookseks. Paistab, et ei olnud ikka kõige parem mõte. Või siis tegelikult oli viga vist teostuses rohkem ,aga seekord üles harutama ei hakanud. Toomas oli väga rahul ja käib nüüd uhkelt teistele näitamas, et näe, minu emme tehtud kampsun. No teeb ikka uhkeks küll :)Veidike ka tehnilisi andmeid: Vardad 4, heegelnõel krae lõpetamiseks 5, kaal 295 g. Lõng oli puuvilla ja akrüüli segu. Idee ja teostus enda omad.

Pitsrätt Haruni

2010-03-16T12:28:00.006+02:00

Sain oma kalli ämma käest küsimise peale silmuskudumise raamatu ja ka pisut ühekordset peenikest villast lõnga. Enne veel, kui ta jõudis raamatukogust kohale tuua Haapsalu salli raamatu ja pitside raamatu, jõudsin ma leida ühe mustri mis mulle kangesti meeldis ja mille ma lihtsalt pidin järele tegema. Esimeseks eesmärgiks oli Haapsalu salli kudumine. See on järgmisena plaanis. Muster ise on siis siin. Salli suuruseks sain 132x72 cm. Küljepikkus tuli 100 cm. Kootud varrastega nr 4, ääre lõpetus heegelnõelaga nr 3,5, kaal 92 g.

Öökullikampsun

2010-03-16T11:57:00.009+02:00

Alguses oli kaltsukast pärit kampsun. Selle pilti ei suutnud ma kahjuks oma arvutist tuvastada. Järgmiseks sai temast ühe ilusa mustri järgi tehtud hõlmik (arvuti kõvaketta rikke tõttu kahjuks on lingid kadunud...), mida ma kordagi ei kandnud. Aga iseenesest oli ta ilus. Kuid paraku mitte minu seljas. Välja nägi ta selline: Alläär lähemalt: Peale poolt aastat seismist võtsin ma kätte ja harutasin ta taas keradesse. Ja temast sai öökullidega kampsun, mille mustri saamiseks tegin ma Ravelrysse konto (senimaani olin seda miskipärast vältinud).

Kuna minu lõng ja vardad olid peaaegu et kaks korda peenemad kui mustris antud, korrutasin ma silmade arvu lihtsalt kahega ja tegin ikkagi. Öökullid said ka pisut ümber tehtud (kahandasin iga palmiku liikumise juures ühe silma), kuid põhimõtteliselt pärineb kampsun siis siit. See, et ma öökullidele silmadeks nööpe ostma ei hakka, oli mul kohe alguses selge. Kuna valge kampsuni peal tulid öökullid väga lumekaku moodi välja, siis esimese hooga tahtsin teha siniseid silmi. Kuid läksin siiski googlest pilte otsima, et kinnitust saada. Ja minu kurvastuseks ei olnudki lumekakkudel siniseid silmi. Vaid ikka oranzid. (Pilt pärit siit)

No mis siis ikka, sai siis oranzid tehtud, ega needki ju koledad pole. Igatahes said minu öökullid igaüks omaette iseloomu, kuna ükski silm ei ole teisega täpselt samasugune. Päris rahul ma kampsuniga ei ole. Kõige vähem meeldib mulle see selja peal kahandamine, kudi selle parandamiseks tuleks terve kampsun uuesti üles harutada. Seda ma hetkel ei viitsi (passeosa kudusin küll ümber, kuna minule õpetuses pakutud silmade jagamine ei sobinud kohe üldse), nii et kanna sedamoodi natuke aega ja kui õnnestub ennast lõpuks veidi pisemaks saada, siis võib ju uue teha :)
Veidikene ka numbrilist informatsiooni: Lõngaks kaltsuka kampsunist harutatud 100% puuvill, vardad nr 4 ja silamdeks Cerniti nööbid. Kampsuni kaal 610 grammi.
Läheb see kampsun ka minu ühe tööna Isetegija koostegemise alla.

Sussid

2009-12-27T14:32:00.000+02:00

Kuna ma viimasel ajal kannan pidevalt villaseid sokke ja selle tulemusel mul neid juba üsna väheseks on jäänud (tallad kuluvad miskipärast läbi...), siis võtsin ennast käsile ja kudusin uued sokk-sussid. Idee pärineb siit, kuid teostus tuli ikka omal välja nuputada, kuna täpselt õpetuse järgi tegemiseks ei olnud mul ei sobivaid vardaid ega ka lõnga. Niisiis on minu omad kootud nr 3,5 sukavarrastega ja nr 4 ringvarrastega. Kuigi nad tulid umbes kudumisest pisut erinevad, jäid nad kasutusse. Algsest plaanist vaid selle erinevusega, et nahktaldu nad endale ei saa... ehk järgmised tuleb teha ilusasti mõlemad ühesugused, siis õmblen ka tallad külge :)

Piparküpsised

2009-12-26T14:29:00.000+02:00

Kusagilt leitud õpetuse järgi tegin jõululauale piparkoogitaignast ja liivataignast küpsiseid. Said väga maitsvad. Tegemiseks oli siis vaja piparkoogitaigen ja liivataigen ära rullida ja üksteise peale panna ning seejärel rulli keerata ja otsast tükke lõigata. Küpsetasin neid 200 kraadises ahjus 10 minutit, said mõnusalt pehmed.

Mobiilikott

2009-12-25T14:24:00.001+02:00

Kuna jõuluvana tõi Matile uue mobiili, aga sellel kotti polnud, siis veetsin vaba päeva õhtupooliku püüdes nahast ilusat kotikest teha. Kavatsused olid head, kuid paraku sai kogu krempel liiga keeruline (pisut vildakas ka seetõttu). Ja tulemusel ainult ühe trukiga ei jäänud klapi servad ilusasti hoidma. Ja kui kaks trukki nurkadesse juurde panin, siis sai ta liiga raskelt lahtikäiv, et mobiilikotiks nagu hästi ei läinud. Pealegi oli Malle kommentaar, et see on liiga naiselik... Niisiis sai Matile tehtud samast nahast lihtne taskuke, mis telefoni töökojas oleva tolmu eest kaitseks. Ja see vöökotike ootab näiteks mingit pidu, kuhu mul oleks vaja rahakotist vaid krediitkaart ja natuke sularaha kaasa võtta...

Apsuga pääsusaba

2009-12-24T11:52:00.000+02:00

Minu neljas Pääsusaba (kolmas on endiselt veel venitamata) sai selline, et tuli väike apsakas väsimusest sisse ja kui sall valmis sai ja ma selle avastasin, siis leidsin, et mitte kohe ei viitsi seda üles harutada. Igatahes sai siis servapitsile üks sakk vähem, kuid kui ei tea, siis vast ei märkagi. Seekord sai sall kootud nr 7 ringvarrastega kahekordsest Raasiku lõngast. Kaaluks sai 228 g ja ülemise ääre pikkus tuli pea 2 meetrit. Nii et lõpuks jäin ma suurusega rahule. Margot sai ta endale jõulukingituseks. Loodetavasti leiab see ka kasutust (boolerot ta eriti ei kanna, kuna väidab selle liiga ilusa olevat) :)

Küünlategu

2009-12-23T11:40:00.000+02:00

Esmaspäeval tuli Margot välja mõttega, et tema tahab proovida jääküünla tegemise ära. Ja teisipäeval ta kinnitas seda mõtet öeldes, et ta tuleb koos kopsikuga õhtul mulle külla. Niisiis sain poest miskid küünlad ostetud ja lootuses, et kodus olemasolevad sinine ja kollane lambiõli värvid ka küünlavaha värvimiseks sobivad, saigi õhtul põhimõtteliselt katse-eksitus meetodil proovima hakatud. Niipalju tegin, et üritasin Isetegijast mingit õpetust leida, kuid seal konkreetset õpetust ei leidnudki. Sain vaid niipalju targemaks, et keegi kusagil on teinud ja siis olid ka mõned pisikesed õpetussõnad jurues, mida mis järjekorras teha. Igatahes tulemus siis selline: Margoti küünla tondinägu:Kandilised küünlad on minu valatud tühjadesse jogurti tetrapakkidesse ja silindrikujulised Margoti tehtud õllepurkidesse. Enda tehtud järeldused - papi sees jäi küünal ilusam, kuna papp juhib kehvemini soojust - Margoti kollasel küünlal oli terve bassein sees, mida välja ei saanudki, kuna küünla seinad olid ilusasti tahenenud. Jääd kulus mitu korda rohkem, kui ma oleksin arvanud. Ja jääd ei tasu ka väga pisikesteks purustada, muidu tekkis üsna peenike vahapudi, mis kippus ära pudenema. Margot lubas igatahes veel proovida. Ja mina mõtlen, et enne kui uuesti proovin, peaks välja mõtlema ka selle, et mismoodi selle vee sealt küünla seest täielikult välja saaks, sest kahel korral on sees olev vesi mu küünlaleegi juba ära kustutanud.

Päkapikud

2009-12-18T12:00:00.001+02:00

Kuna eelmisel aastal sain ma oma rühma lastega, kes olid kooliminejad, teha päkapikke, siis sel aastal seda võimalust ei olnud, kuna lapsed alles liiga väikesed olid. Niisiis pidin ma rühma kaunistamiseks omad päkad kasutusele võtma, mille ma Hansaplantis müümiseks tegin. Paraku aga keegi mu päkasid seal ei tahtnud, nii et jäigi rühma jaoks rohkem. Tervelt 18 tükki (mõned said ka stendi külge, et oleks rohkem jõulutunnet). Tehtud on nad siis endiselt Isetegija õpitoast leitud õpetuse järgi.Ka aknalaual olev seade on minu poolt kokku pandud. Abiks Mati poolt toodud lauajupp, millele kuuma liimi püstoliga kinnitasin männioksi ja pisikesi kingipakikesi.

Lotte

2009-12-16T11:35:00.004+02:00

Toomas leidis oma lasteaia jõulupakist sellise Lotte. Tehtud Cernitist, sees traadist skelett ja pisut fooliumit täiteks. Kõrgus u 7 cm. Paistab välja, et päkapikkudel oli esimest korda midagi sellist ette võetud :) Aga laps oli vähemalt enam-vähem rahul, kuigi paistab, et ta on väiksem Lottefänn kui pisem poiss Oliver.

Piparkoogimaja

2009-12-13T11:32:00.000+02:00

Sel aastal proovisime esimest korda teha piparkoogimaja. Esialgu jäime tulemusega väga rahule, kuid mõne aja pärast kuivasid seinad kõveraks ja glasuur tuli lahti, nii et väga kauaks teda ei olnud. Ehk oleks pidanud laskma paneelidel veidi pikemalt seista enne kokku panemist... Igatahes oli kuidas oli, tegemine oli tore ja ka lastele meeldis väga :)

Seebiviltimine

2009-11-20T10:48:00.002+02:00

Kuigi ma pole ühtegi oma vilditud seebi pilti siia üles pannud (enamik on juba uue kodu endale leidnud enne pildile jõudmist), panen siia mõned pildid sellest, kuidas me Margotiga lasteaias sisekoolituse raames teistele seepide viltimist tutvustasime. Kuna ma ise aga enamuse ajast olin hõivatud, siis pilte suuremast tegemisest kahjuks pole. Küll aga said pildile püütud viimased viltijad:

Ja pärastine teejoomise ja keeksisöömise melu:Ning ka fakt, et mõne inimese juurde tuleb armastus ka ise. Siin siis pilt Erika seebi kuivatamise paberist, kuhu iseenesest süda tuli:

Armas, kas pole?

Pääsusaba Mallele

2009-11-16T10:42:00.001+02:00

Kuna pisike õde Malle tuli mulle külla ja tal oli uus mantel, siis ei saanud ma talle jätta tegemata varast jõulukingitust - pisikest kaela ümber kaks tiiru tegevat Pääsusaba rätti, mille alles hiljuti olin valmis saanud. See sobis tema halli mantli juurde väga hästi. Ja Malle ütles, et ta jäi sellega ise ka rahule. Nii et vast läks asja ette.

Kootud sai ta ühekordsest Raasiku lõngast nr 4 ringvarrastega.

Seekord täpselt õpetuste järgi (vahepeal tegin ühe, millel suurendasin mustrikorduseid, kuid see on veel viimistlemata).

Sokid poistele

2009-10-22T10:38:00.001+03:00

Hakkab juba tavapäraseks saama, et nii kui jahedamad ilmad kohale jõuavad, on tarvis ruttu-ruttu poistele uued sokid kududa, kuna eelmistest on nad märkamatult välja kasvanud. Seekord oli kasutusel Novita sokilõng, mida jäi veel ühe pisikese paari jagu ka üle. Ehk kaks paari sokke kokku võttis umbes 100 g lõngatokist vähemaks. Kuna ma ei suutnud üles leida oma nr 3 sukavardaid, tuli seekord sokid kududa vaarastega nr 3,5. Said pehmemad kui tavaliselt. Ja poisid jäid loomulikult rahule, nagu ikka.

Jakike Margotile

2009-10-17T11:03:00.006+03:00

Lõpuks sai pildile püütud jakk, mille Margotile sünnipäevaks tegin. Sünnipäev oli juba märtsis, nii et lõngakulust ja muust sellisest kahjuks mälestus puudub. Küll aga on juhend pärit garnstudio kodulehelt. Varda jämeduseks arvan, et oli 4, heegelnõel võibolla siis 3,5, kuid kindel selles ei ole.

Pildid kunstiringist

2009-10-15T11:56:00.005+03:00

Nagu korra vist kusagil juba mainitud sai, hakkasin ma poolest septembrist käima kohalikus huvikeskuses kursustel nimega Kujundus ja Ilukiri. Peale esimest tundi sai selgeks, et kuna see toimib juba kolmandat aastat ja osalejad on põhiliselt samad, siis nüüdseks on tegemist suhteliselt puhtaverelise kinstiringiga. Esimest tööd ma veel enda kätte pole saanud, kuna seda pidime veel täiendama (ma ise kodus ei oskaks sinna midagi teha). Kuid järgmised on kodus hoiul.

Teise ja kolmanda tunni töö: Varvipliiatsitega lilleseade:

Neljanda tunni töö: Pastellidega pilt. Kuna ma olin kohale läinud ilma ettevalmistuseta, siis sain laenuks healt kursusekaaslaselt ühe ajakirja, milles olevat virmaliste pilti üritasin järele teha. Kuna algset fotot kõrvale pole näidata, siis paraku on see suhteliselt arusaamatu :( Aga siin ta on:

Viiendas tunnis tegid teised juba õlimaali. Kuid kuna minul veel pole väga selget arusaama tekkinud, et mida ma teha tahaksin, siis otsisin internetist mõningaid pilte ja jätkasin pastellidega. Algne foto (pärit lehelt http://media-cdn.tripadvisor.com/media/photo-s/00/18/4f/2c/sunset-from-mallory-square.jpg ):Ja minu töö (fotokas tegi ta pisut heledamaks):

Vigu jagub veel kuhjaga, kuid olen ju alles alguses ka oma harjutamistega. ise olen igatahes päris meeldivalt üllatunud oma oskustest :)

Järgmiseks korraks on mul juba punakas-oranz pastellipaber olemas, nii et jätkan veel korra pastellidega. Arvatavasti tuleb miskit punast päikeseloojangut :)

Siilike

2009-10-05T12:36:00.003+03:00

Sügise sünnipäeva saalihommiku etenduses pidin mina siil olema. Õigemini öeldi mulle, et "Sina oled siil, ülejäänud kostüümid on meil olemas!". Nii ma siis hakkasingi nokitsema. Paraku jäin natuke ajahätta ja etenduse ajaks oli tulemus selline: Ometi oldi sellest väga vaimustuses. Ise tean, et oleks pidanud rohkem olema, nii et kostüüm on jätkuvalt arenemas... Mingi peakate tuleb ikka ka, okkad on osaliselt olemas ja osaliselt ikka veel välja lõikamata. Ega see arvatavasti viimaseks esinemiseks siilina ei jää :)

Toolikatted

2009-09-25T12:02:00.002+03:00

Lasteaias said veel kaks tooli ja üks tumba endale uued katted. Plaanisin vahepeal veel lapitehnikat katsetada, kuid kuna kodus nagunii sobivaid lappe ei oleks olemas olnud, siis läksin kergema vastupanu teed ja ostsin Abakhanist mööbliriide jupi.

Pääsusaba Karmenile

2009-09-15T12:08:00.003+03:00

Sellise projekti juures olen mitmeid kordi vaatamas käinud ja mõte seda isegi teha on korduvalt peast läbi käinud. Lõpuks, kui avastasin, et muster on nüüd täiesti avalikult saadaval, otsustasin ikka ise ka pihta hakata. Lõngaks valisin Red Heart Margareta ja varrasteks olid ringvardad suurusega 4mm. Juba tegemise käigus tundus, et tulemus saab kahtlaselt väike, aga otsustasin esimese ikkagi lõpuni teha ja nii ta saigi siis täiskasvanule liiga väike ja oma koha leidis mu vennatütre 6-aastase sünnipäeva kingipakis. Lõnga kulus natuke üle 60 grammi ja tulemus oli minu arust ilus. Lausa nii ilus, et uus on varrastel ja seekord teen rohkem mustrikordi, et tulemus oleks suurem. Mõõtudeks oli peale venitust umbes 100x50 cm

Voodipesu nukkudele

2009-09-07T12:26:00.001+03:00

Lasteaia nukunurk vajas hädasti voodite uuendust. Nii saigi tehtud lapse vanast voodipehmendusest ja voodilina jääkidest vooditesse madratsikatted, padjad ja tekid. Madratsid on pärit tite mähkimislaua seest.Ka voodid said uued ilmed - pisut värvi ja deco kleepsud peale.

Toolikatted

2009-08-26T10:49:00.006+03:00

Kuna sügisel algab uus kooliaasta ja sel aastal on meil lasteaias ka uus rühm, siis on ikka suurem tahtmine midagi enda ümber ilusamaks teha. Natuke rühmas ringi vaadates jäi silma, et toolidele oleks vaja uusi katteid. Lasteaiast ilusat riiet saada ei olnud lootust. Kodus mul ka piisavalt suuri juppe polnud ja nii sai pisut sahtlis tuulates leitud ämmale diivanipatjade tegemisest järele jäänud juppe. Hakkasin neid aga järjest kokku õmblema, tehes nii korralikku tööd, nagu juba ammu pole teinud - peale iga õmblust triikisin õmblused lahti, et liiga paksu kohta kusagile ei tekiks, mis istumise all segama hakkaks. Kuna ma mingit mustrit ei taodelnud, siis sai tulemus üsna kaootiline, kuid värvid olid tänu ämma ostuoskusele väga ilusad ja sobisid hästi kokku. Ainult sellest on kahju, et juppidest jagus vaid kahe tooli jaoks. Nüüd pean ülejäänud kahele midagi muud välja mõtlema...
See projekt sai kirja ka koostegemisse Isetegijas:

Püksid

2009-08-19T19:08:00.005+03:00

Maikuiseks lasteaia kevadpeoks valmisid mul püksid. Lõige on pärit Burdast 2/2005 lõike number 106. Loomulikult sai jällegi nii mõndagi oma järgi ümber tehtud. Alustades sellest, et esimene plaan oli mul hoopis hõlmikpüksid teha, kuid paraku lõikasin ma jalgevahe kaare liiga suure ja nii tuligi varuvariant kasutusele võtta ja lõige ette krabada. Tulemusega jäin ise päris rahule.

Liblikalinikud

2009-08-17T19:27:00.006+03:00

Postitustes on tänu suvele ja minu hiiglaslikule laiskusele päris pikk vahe jäänud. Eks nüüd tuleb siis tasapisi oma vahepealsed tegemised ikka üles riputada. Viimati valmisid mul maal olles kolm linikut lasteaeda laudadele. Kui me kunagi lauad kätte saame, siis saab teada, et kui palju linikuid tegelikult tarvis on. Ehk on veel vaja juurdegi teha. Linikute kõige tüütum osa minu jaoks oli venitamine ja otste peitmine ja neid otsi jagus seal ikka hulgim. Juba igal liblikal oli 8 otsa, millest alguse omad ma küll suuremalt jaolt ära peitsin, aga ikkagi...
Läbimõõt vahemikus umbes 25-35 cm, olenevalt mõõtmise kohast. Kasutatud heegelnõela nr 1,5 ja heegelniiti.

Roosidega linik

2009-05-07T12:45:00.004+03:00

Pole juba päris ammu siia ühtegi postitust teinud, kuid näpud ikka vahest liiguvad, kui aega saab. Sain aprillis valmis oma roosidega liniku, mida plaanisin endale tuppa diivanilauale. Paraku sai ta liiga suur ja minu lauakesele seetõttu ei sobi. Liniku mõõdud 76x60 cm. Tehtud heegelniidist nr 1,75 nõelaga. Roosid lähemalt:

Veinipudelist vaasiks

2009-03-29T10:46:00.009+03:00

Juba mõnda aega on mul peas keerelnud mõte, et peaks lasteaeda proovima mõned uued vaasid teha. Et hea oleks ju näiteks pudelil kael maha saada ja siis seda kasutada. Suurte katsetamiste peale õnnestuski ühel pudelil ülemine ots maha saada, kuid paraku ei tulnud see kuigi ilusasti välja. Seega katsin ta siis oma kunagi varem tehtud FIMO lillecanega ja jäin vist tulemusega enamvähem rahule.

Pilt ka päevavalguses:Ülemine serv on küll pisut loogeline, kuid pole midagi ,ongi põnevam :)
Lisaks otsustasin katsetada ja liblika tegemist. Kuna ma uusi savisid ostma minna ei raatsinud enne, kui teada, kas tuleb välja, siis see liblikas on jääkidest tehtud. Ja tuli vist esimese kohta täitsa ok, nii et võib aga veel rahakotti kergendada.

Tahaks ju nii kangesti osav olla, aga ega see ilma harjutamiseta vist ei tule ka :)Lisaks sai tehtud tavapärane jäägiroosike:

Ja minu nikerdamiste ajal ei saanud ka Toomas oma näppe eemale hoida, nii et siin siis tema tulemus:

Innustust jälle kui palju :)

Kevadine linik

2009-03-29T10:42:00.003+03:00

Mõtlesin, et kevade puhul võiks lasteaeda lauale midagi kevadist nikerdada. Internetist leidsin siis ilusa tibudega mustri ja pildi peal ei paistnud linik ka liiga suur mitte, just paras lillepoti alla panemiseks.Paraku läks ta aga järjest suuremaks ja suuremaks, kuni lõpuks tulemuseks sai ligi poolemeetrise läbimõõduga linikuke. Maimu aga arvas, et paneme ikka. Nüüd siis on mul laual selline hiiglane, mis

Helvele pidevalt ette jääb. Aga vähemalt on kevad ja tibud :D

Tehtud heegelniidist, nr 1,75 nõelaga.

Origami

2009-02-28T13:31:00.008+02:00

Kas te sellist videot olete varem näinud? Mina ükskord nägin. Ja siis ei saanud seda järele tegemata jätta. Kaks proovitükki ja saigi inimlik tulemus. Esimese tegin Margotile ja see sai lühikeste varrukatega, nii et paar kandmisvõimalust on veel puudu. Kuid võimalusi siiski piisavalt, et olla huvitav ja omapärane :) Siin siis mõned kiiruga klõpsitud pildid erinevatest kandmisvõimalustest:

Banaani-rosina keeks

2009-01-31T17:21:00.002+02:00

See meie pere praegune lemmik on välja kasvanud ühest internetist leitud retseptist, mida mitmekordse läbitegemisega oma maitsele vastavalt on veidi muudetud. Põhiline põhjus, miks seda meil viimasel ajal nii sagedasti saab, on tema valmistamise lihtsus ja väga maitsev tulemus.

Banaani-rosina keeks

150 g rosinaid

100 g rummi

100 g õli (sulatatud margariini)

150 g suhkrut

2 muna

4 banaani

300 g jahu

1 tl vanillisuhkrut

2 tl küpsetuspulbrit

170-kraadises ahjus 60-75 minutit

Pane ahi sooja ning rosinad rummi sisse paisuma. Vahusta suhkur ja õli ning lisa vahustamist jätkates munad. Püreesta banaanid ning lisa segule. Sega juurde ka jahu, vanillisuhkur ja küpsetuspulber. Viimasena sega sisse rosinad ja rumm. Küpseta ümmarguses keeksivormis 170 kraadi juures 60-75 minutit. Katsu küpsust tikuga.Head isu!

Veel lilli

2009-01-31T17:16:00.006+02:00

Hetkel olen tööl lillede voltimisega nii kaugel, et mul on neid selline paras hulk. Ja nad näevad endiselt väga head välja, kuid suur kihk neid muudkui juurde vorpida on paraku vaibunud :)

Edit 03.02.2009 - Tänu isetegijate abivalmidusele ja otsimisoskusele sain uuesti kätte selle lehekülje, kus neid lilli tegema õpetati. Nii et kui kellelgi on soovi ka neid voltida ja liimida, siis õpetus on siin.

Veidike voltimist

2009-01-13T20:06:00.004+02:00

Eile ja täna sai tegeletud pisut voltimisega. Ideed sain eile mööda isetegija blogisid kolades (minuarust) Katilooma blogis kohatud linkidel klikates. Paraku ma täna enam seda blogi ei suutnud üles leida (seda on minuga varemgi Isetegija blogides kolades juhtunud) ja lille õpetust ma endale kahjuks ei salvestanud. Küll sai aga igaks juhuks lemmikutesse pandud kalendri tegemise lehekülg, kus saab valida keele ja siis selle lihtsalt välja printida ning õpetuse järgi kokku voltida. Aga lill on siis esialgu prooviversioon, neid on veel tulemas (mõtlen juba tasapisi kevade peale, et mitte hiljaks sellega jääda ja tahan nendega lasteaias natuke ilu teha :)) Sellel on õieleht volditud märkmepaberist, varreks on grilltikk ning lehtedeks lahtiharutatud pabernöör. Südamikku panin kolm sellist asja, millele ise nime ei oskagi anda (pärit Tiimarist). Ise leian, et tulemus on ikka päris ilus. Samas võtab kokkukleepimine ikka parasjagu palju aega ka. Kuid asi on seda väärt :)

Rohe-punane aasta lõpp

2008-12-31T21:10:00.003+02:00

Kui lastele olid üllatusmunad kätte antud ja nende ümbrised ära söödud ning sisud välja võetud, tegin ma neile kõristid. Ja et nad neid lahti ei teeks ja terve elamine riisi ja tatart täis ei oleks, heegeldasin ma neile ümbrised :) Esimeste kohta tulid täitsa kõlbulikud välja :)

Anni müts

2008-12-31T17:35:00.003+02:00

Kuna Üllele tehtud müts tuli piisavalt hea välja, et ma ise ka sellega rahule jäin, tuli mul teha sarnane ka Annile jõuluvana kingikotti. Sest oli teada, et ta tahab valget mütsi, mis oleks pisut lohvakas. Paistis, et kingisaaja jäi igatahes kingiga rahule.Kootud sai ta Red Hart Lisa lõngast, mida kulus 95 grammi. Vardasuurus oli 4 ja heegeldatud ääre jaoks kasutasin heegelnõela nr 3,5.

Küpsised purgis

2008-12-31T16:05:00.004+02:00

Sellel aastal tegin oma jõuludeks armsale töökaaslasele Maimule küpsisepurgi. Esialgse retsepti sain siit, kuid kuna sealne oli meie pere jaoks liiga magus, siis muutsin ma teda pisut oma maitse järgi. Oleksin neid veelgi teinud, kuid paraku ei olnud mul purke, kuhu sisse segu panna. Täna läks omanikul järeleproovimiseks ja esmaspäeval saan järele uurida, et kuidas siis meeldis ka.

Ülle barett

2008-12-25T23:32:00.005+02:00

Juba mõnda aega tagasi ütles mulle töökaaslane Ülle, et kuna ta ise ei koo, siis tema sooviks, et keegi talle bareti kooks. Mina siis võtsin kohe sõnasabast kinni ja otsisin isetegija abiga mõned pildid erinevatest barettidest. Üks sai üsna ruttu välja valitud, kuid sellel kahjuks õpetust kaasa ei olnud. Kuid kuna tegemist paistis üsna kerge mustriga olevat, siis arvasin, et võiksin seda ise proovida pildi järgi järele teha. Mõeldud, mõeldud. Jäin siis ootama, millal Ülle poest lõnga tooks. Paraku see venis nii pikale, et lõpuks ei kannatanud ma enm oodata, kuna tahtmine järele proovida oli suur. Rabasin poest kaks tokki Novita Clouds lõnga (hirmus mõnusalt pehme - 65% vill ja 35& pambus) ja hakkasin kodus õhtul katsetama. Esimese katsetuse harutasin küll üsna ruttu üles, kuid teisel korral sain juba asjale pihta :) Ja kahe õhtu pärast oli barett täpselt nii kaugel, et ainult serv oli veel puudu, kuid paraku oli ostetud lõng otsa saanud. Ja ega siis niisama lihtne ei ole sama lõnga saada. Vaene Ülle jooksis mitmed poed enne läbi, kui leidis kusagilt viimased kolm närust tokikest. Kuid kuigi tal pidavat olema villa vastu allergia, siis see lõng teda ei kraapinud, nii et vast läks asja ette. Uus omanik jäi tulemusega rahule ja ma ise ka.

Müts sai siis suuresti kootud, vaid serv on heegeldatud. Otsad aitas peita Rutt ja nööbi õmbles Ülle ise peale (aurutas ka :$).

Kasutasin nr 3,5 sukavardaid ja nr 4 ringvardaid ning heegeldatud serv sai nr 3,5 heegelnõelaga. Lõnga kulus umbes 125 g.

Silja kott

2008-12-07T18:17:00.005+02:00

Pühapäeval kirjutasin (paraku alles nüüd õnnestus tänu meie internetile pilt üles saada):

Eile käisime Tartus Silja ja Villu sünnipäeval. Kokku said nad 60. Selle puhuks olin ma juba septembri lõpus Siljalt küsinud, et kas ta ehk tahab, et ma talle midagi ise nikerdaks. Ja tuli välja, et Annile tehtud kott talle pildi järgi meeldis. Et tahaks endale ka sellist, aga juppjagu suuremat, et saaks suvel rannalina sisse panna ja rannamõnusid nautima minna. Ja et lisaks rannalinale ka kahe lapse tarvikud kaasa mahuksid ühte kotti. Nii ma siis selle hiiglasliku märsi talle tegingi. Ja ta vist jäi sellega rahule ka :) Turvalisust silmas pidades sai peale pandud lukk ja sisse kaks lukuga taskut õmmeldud, et pisividinad suures segaduses kaduma ei läheks.

Heegelnõel, mida kasutasin, oli nr 2 ja niiti kulus vist 5 75 grammist tokki (päris kindel ei ole ja kaalumine jäi kahjuks tegemata). Ja voodrit õmmeldes õnnestus mul neli nõela ära lõhkuda, nii et päris viimase jupi tegin nr 100 nõelaga, kuna see oli mul viimane. Nüüd peab meeles hoidma, et uusi nõelu on vaja, muidu järgmine kord masinat kasutades on jama käes.

Päkapikk ja lumehelves

2008-12-04T23:14:00.004+02:00

Mummukate fliisist päkapiku õpetust netis nähes tekkis minul kohe mõte, et tuleb see lasteaias lastega koos järele proovida, kuna tegemine tundus lihtne. Kuna lasteaiast vajalikku kraami osaliselt saada ei olnud (puudus näiteks võimalus fliisi saada), tuli endal aga sammud poe poole seada. Fliisijupid käes, sai õhtul järele proovitud, et kuidas siis on. Ja oligi lihtne. Teisipäeval tegin siis rühmas lastega ka. Ise hommikul tööle minnes muidugi lootsin, et lapsi väga palju khal pole, kuid lõpuks tuli meil siiski 15 päkat valmis nikerdada. Ja kuna ma selle jaoks terve hommikupooliku olin planeerinud, siis saime oma 6-7-aastastega sellega ka hakkama. Päkad tulid nunnud ja kaunistavad nüüd kuni jõuluni meie aknalauda esikus.

Lisaks oli mul ka muidugi ikka endiselt mõte, et tuleks mõni lumehelves heegeldada. Proovisin siis Mimmi õpetuse järgi ühe valmis treida ja tegelikult saingi. Kuid tegemist jagus. Heegeldamine ise oli lapsemäng, kuid pärastine tärgeldamine oli hoopis midagi muud. Esiteks kulus nõelu ühe lumehelbekese peale enamvähem samapalju, kui suure liniku laiali venitamiseks ja teiseks oli tegemist, et helvest piisavalt tugevaks saada. Aga et asi toimiks, siis venitasin ma ta esialgu nõeltega madratsile laiali ja pritsisin üle spray tärgeldusvahendiga. Mille kuivamise järel ma helbe lahti muukisin ja kile peale panin ning vee ja PVA lahusega üle pintseldasin. peale kuivamist sai ta siiski piisavalt tugev, et kannataks ka üles riputamist. Siin siis ka pildike minu tehtud esimesest päkast koos lumehelbekesega (eile õhtul vorpisin neid veel 6 tükki juurde teha, kuna esimese andsin õekesele reisile kaasa ja pojale olin ka juba ühe lubanud).

Pitsiga põlvikud

2008-11-24T14:05:00.003+02:00

Sain ma siis lõpuks ka endale tehtud need pitsiga põlvikud, mida eelmisel aastal hästi Avele ära saata ei raatsinud. Aega võttis, aga asja siiski sai. Kudusin nad seekord ühekordsest Jõgeva villasest nr 3 varrastega. Lõngakulu oli 115 g.
Õpetus pärit Isetegijast Reesilt.

Järjehoidjad

2008-11-22T20:39:00.004+02:00

Siit leitud mustri lugemise järgi tegin mõned heegeldatud järjehoidjad. Kuna ma aga täpset juhendit välja ei printinud, siis tegemise käigus kasutasin oma peakest, mis aga sugugi mitte kõike nii kinni ei pea, nagu alguses loetud on. Nii et oleks nagu nii, aga päris ei ole ka :) Igatahes said minu järjehoidjad sellised: Arvatavasti tuleb neid mõne aja pärast veel.

Kõrvits

2008-11-01T18:00:00.005+02:00

Eilse Halloweeni auks sai valmis nikerdatud üks kõrvitsake. Algne idee pärineb sellelt leheküljelt, kus on kogu õpetud jube mõnusalt punkthaaval kirjas ja piltidega illustreeritud. Minu esialgne vaimustus seda lehekülge nähes arvas, et seda võiks lasteaias lastega koos teha. Kaks nädalat tagasi kolleegi käest nõu küsides kuulsin, et see tema arust ikka liiga keeruline. Kuna mul vahendeid nagunii kohe võtta ei olnud, otsustasin kodus ise järele proovida, enne kui laste ette lähen. Ja tõsi ta oli. Ainuüksi ajaleheribade kleepimine võttis mul kaks tundi, rääkimata siis ülejäänud tööst ja sellest, et ma tulemusega kohe sugugi mitte rahul ei ole. Kuid eile lasteaias seda nikerdist värvides olid lapsed igatahes asjast väga vaimustuses. Õhtul kui toas sai tuli kustutatud ja küünal kõrvitsa sisse põlema pandud, oli efekt iseenesest päris tore. Ja lapsevanemad olid enamasti veendunud, et tegemise on päris kõrvitsaga. Nii et sai siis esimese katsetuse kohta enamvähem ok ja tegemislusti ning tahtmist jagus küllaga :)

Hommikumantel

2008-10-14T17:15:00.003+03:00

Meil on juba eelmisest suvest, kui ma Toomasele esimese hommikumantli õmblesin, tavaks poissi rätiku asemel hoopis mantlis kuivatada. Hea mugav - tõmbad aga mantli selga ja lased lapsel pisut olla ja saabki riidesse panema hakata. Eelmine mantel oli tehtud froteest ja kuna ma ei viitsinud siiski voodri tegemist ette võtta, siis kippusid õmblused pisut hargnema. Olin seda juba mitmeid kordi erinevatest kohtadest parandanud ja ikka endiselt kurtnud, et enam pole sugugi mitte korralikku froteed kusagil saada, et saaks uue teha. Ja siis pühapäeval, kui olin üle saanud laupäevasest õega pidus käimisest, võtsin ette ja õmblesin kodus olemas olevatest kangastest uue mantli. Sisse sai üks üsna imav puuvillane ja välja tavaline lastepärane puuvillane. Ise jäin tulemusega üsna rahule (kuigi kasutuses pole see veel olnud - vannitoas näeb aga kena välja :)). Lõige on pärit Burdast 12/2005 ja suurus 98/104. Taskud jätsin sel korral tegemata, kuna neid pole kordagi kasutatud.

Fimo katsetus

2008-10-06T14:48:00.008+03:00

Laupäeval näppisin esmakordselt fimot ja pean ütlema, et olen sellest päris vaimustuses. Kui ta ainult nii kallis poleks.... Igatahes sai esimese päevaga kohe kaks purki ära kaunistatud (0,5-liitriseid) ja siis veel pisut - Toomasele auto ja kaks katsetusroosi. Tundub, et kuna rooside tegemine oli piisavalt lihtne ja mitte väga materjalikulukas, siis seda peaks veelgi proovima :) Nii et ootan vist järgmist palgapäeva (kui ikka jaksan nii kaua...) :)

Oranz sall

2008-09-29T11:26:00.001+03:00

Niisiis sain lõpuks valmis ja viimistletud oma oranzi salli. Tegemiseks laks vist rohkemgi kui kuu aega, kuna viimasel ajal lihtsalt ei ole olnud ühtegi sellist hetke, kus saaks ennast käsitööle pühendada. Töö ja lapsed nõuavad paraku oma osa. Aga siin siis kaua tehtud asjake: Selle salli valmimise jaoks (ja ehk kunagi tulevikus ka mõne teise asja tegemiseks) sai Mati abiga tehtud selline tore klotsike - Mati lõikas valmis klotsi ja mina muudkui märkisin ja puurisin :). Pulkadena kasutasin hambaorke, kuigi vaja oleks olnud midagi tugevamat. Ehk kunagi otsin poest mõned head naelakesed, mida saaks poolikute habmaorkide asemel kasutada - oleksid pisut tugevamad ja ei murduks nii kergesti ära ka. Motiiv ise on siis lähemalt selline:

Sokid

2008-09-03T19:23:00.002+03:00

Kuna talv on juba uksele koputamas ja külmad ilmad juba kohal, tuli ikkagi ette võtta poistele sokkide kudumine. Kaks korda alustasin Oliveri sokkidega, kuid parajad said alles kolmandad. Esimesed kaks said Tommile sobivad. Ühtedel Toomase sokkidel katsetasin ka diagonaalset soonikut, mis üsna hästi välja tuli mu arust. Vaid ühtepidi kippus ta lõdvem jääma, nii et pidin eriti kõvasti kuduma. Kolme sokipaari peale kulus üks tokk Novita Raita lõnga ja vardasuurus oli 3.

Pinwheel kardigan

2008-08-22T22:42:00.005+03:00

Nii. Lõpuks ometi sain ma siis ka midagi iseendale tehtud. Ja midagi sellist, mis mulle endale ka meeldib ja mida vast kandmagi hakkan. Tegelikult oli mul juba mõnda aega plaan endale miski kampsuni moodi asi valmis teha, kuid tegemiseni ei olnud ma jõudnud, kuna head ideed polnud veel kohanud. Kuid nüüd, kui sattusin sellele lehele. Siit siis tuli ka lõpuks käiku lasta kaltsukast 20 krooni eest harutamiseks ostetud kudum. Sest uued lõngad on ju niijube kallid, et neid ei jaksa hästi soetada (või noh, ei raatsi nagu kampsuni jagu lõnga osta, kui see maksab tunduvalt rohkem kui valmis kampsun). Niiisiis sai kaks õhtukest harutustöid tehtud ja siis pea kolm nädalat õhtuti kootud ning valmis ta saigi. Tehtud on ta 100% puuvillasest lõngast ja nr 4,5 varrastega. Tegin õpetuse järgi XL suuruse ja käiste kokkuvõtmist vähendasin pisut, kuna muidu oleksid varruka otsad kitsaks jäänud. Hädas olin veel sellegagi, et tegutsesin selle kudumi kereosa kudumisega maal ja ainukesed ringvardad olid 60 cm pikkused. Ja Võru käsitöö poode läbi kammides sealt ka pikemaid vardaid ei õnnestunud saada. Nii ma siis surusingi selle rohkem kui kolme meetrise ümbermõõduga asjakese 60 cm varraste peale. Lõnga oli parasjagu, nii et jäi pisut järelegi. Pisikesi jupikesi, mis luku kõrvalt igaks juhuks alles hoidsin, kasutama ei pidanudki :) Köögikaalu järgi kaalub mu uus riideese 670 grammi.

Sinine top

2008-08-15T18:04:00.004+03:00

Seoses

juulikuu sinisega ja

ühisheegeldamisega valmis minul selline top.Algselt plaanisin ma seda endale, kuid peale paarikümmet rida oli selge, et mulle ta ümber ei mahu. Aga üles harutada ka ei tahtnud. Nii ma teda siis muudkui aga edasi tegingi ja lõpuks Maiale pähe määrisin. Maiale vist meeldis tulemus, kuigi seda oli üsna raske saada nii selga kui ka seljast ära.
Tehtud sai ta siis heegelniidist nr 2 nõelaga ja materjali kulu jäi alla 250 grammi. Mõnus tegemine oli igatahes :)

Kollane kott

2008-07-20T10:04:00.005+03:00

Kuna juuni kuu värvispektri värv oli kollane ja Annil miski kollase-vaimustus peal on, siis küsisin talt, et mida kollast ta tahaks. Tuli välja, et üks heegeldatud kott oleks talle meeltmööda. Nii ma selle tegemist siis alustasingi. Ikka umbes ja katse-eksitus meetodil. Kuna mul oli aga varutud vaid üks 50-grammine heegelniidi kera, siis sai niit loomulikult poole koti peal otsa ja poes enam seda samasugust ei olnud. Võtsin siis pisut teise, kuid tuli välja, et nad omavahel kohe kuidagi ei sobi. Mõneks ajaks oli tegutsemise tuhin üle läinud, kuid lõpuks alustasin siiski uuesti algusest. Ja uus versioon sai tegelikult parem kah.

Niisiis heegeldasin kollasest heegelniidist nr 2,5 (põhi) ja nr 2 (ülejäänu) heegelnõelaga koti valmis. Siis sai ka sangade jaoks toru heegeldatud ning eilsel päeval tegelesin voodriga, mille üsna püüdlikult tegin, et ikka kantav saaks. Loodetavasti omanikule meeldib ka ja saab ehk paar korda kaasagi võetud. Voodri tegin kahekordse ja kuna kott sai lahtine, siis ei suutnud kuidagi tasku nikerdamist ära jätta, sest praegusel ajal lahtise kotiga linnas käia oleks vist suhteliselt ohtlik kui rahakott näiteks välja piilub kusagilt. Voodri ülaäärde tain oma öösitangidega palju auke ja vooder sai heegeldisega ühendatud nööri abil. Nöör ongi ainuke, millega väga rahul pole - võiks tumedam olla, kuid paraku mul ei olnud midagi tumedamat halli. Aga selle saab ka hiljem vajadusel ümber teha. Niiti kulus täpselt 150 g.

Linik ja muffinid

2008-06-19T22:35:00.005+03:00

Täna on mu vanaisa sünnipäev. Ja pühapäeval on vanaemal sünnipäev. Selle puhul käisin neil täna külas ning viisin vanaemale liniku ja vanaisale kausitäie rummi-rosina muffineid. Muffinite retsept pärineb muffiniraamatust ja liniku õpetus kusagilt interneti avarustest. Linik on tehtud nr 2 heegelnõelaga ja niidikulu oli peaaegu 100g. Äärele kulus samapalju niiti, kui sisule.

Seda linikut tegin ma higimull otsa ees, kuna ma alles kaks päeva tagasi välja mõtlesin, et võiks teha. Nii ma siis eile ja üleeile meeleheitlikult heegeldasingi. Kaasa arvatud eile õhtul Vargamäel enne etendust ja vaatuste vaheaegadel :) Nagu tõsine fanatt :D Aga vähemalt sain ma ta valmis ja ise jäin rahule kah, kuigi seistes hakkas serv miskipärast lokkima???

Püksid Tommile

2008-06-16T19:00:00.007+03:00

Nonii. Veel kunagi varem pole ma midagi nii detailirohket õmmelnud. Seekord ajasin aga ilusasti näpuga järge ja tegin kõik nõutud asjad ära. Isegi rihmahoidjad said pükstele külge, kuigi ma neid soolikaid tagurpidi ajades silmad peast välja pidin punnitama :) Ise jäin oma detailide ja asjadega rahule. Vaid üks viga on neil pükstel (või siis Toomasel) - pisut laiad on nad oma lõikelt. Aga eks tirisin aga kummi pisut rohkem pingule ja siiski püsis üleval :)
Lõige pärit Burdast 6/2007 (137).
Püksid eest:
Ja tagant:Hiljem sai ka omaniku soovil taskule pisike aplikatsioon peale triigitudNing taga ning ees on trukid minu vägevast Prym'i trukikomplektist, mille ma eelmisel aastal endale lubasin :) Toomas ise tahtis ette trukki nööbi asemel, öeldes, et siis saab ta selle ise lahti :)

Igatahes oli tegemist siis suhteliselt paksu teksariidega, mida õmmeldes ma lausa hämmastusin, kui paksust kihist mu masin suudab läbi õmmelda. Lõpptulemusega olen siis enamvähem rahul (oleks ju võinud ometigi enne lapse üle mõõta, kui külgi kokku hakkasin ajama, eksole....) ja omanik on uue riideeseme üle jällegi uhke. Tore on lapsele teha asju, kui ta nendega teiste ette uhkustama läheb, et emme tegi :P

Mobiiliripats

2008-06-11T09:24:00.002+03:00

Kuna värvispektri mai kuu värv oli roosa, siis praadisin ma juba mõnda aega hingepiinades, kuna ma kohe mitte ei osanud välja mõelda midagi roosat, mida endale või kellelegi teisele tahta teha. Niisiis sain suure ponnistuse tagajärjel Anni pärlite ja traadi abil endale roosa mobiiliripatsi, no ei suutnud midagi rohkemat lihtsalt, andke andeks :) Tegelikult tahaks vist mõni teinekordki natuke midagi tangidega väänata - päris vahva ju :)

Vest Mallele

2008-06-08T19:39:00.005+03:00

Kuna eelmine vest, mille ma Mallele sünnipäevaks tegin, ei rahuldanud meid kumbagi, siis teatavasti pidin talle uue tegema. Seekord siis heegeldasin valgest heegelniidist nr 2,5 nõelaga pisut suvisema asja. Sellega jäin peaaegu et rahule ja Malle lubas kanda ka :)

Õpetus saadud siit ja siit. Kuna õpetuses olevast nõela suurusest aru ei saanud, siis pidin mustrit omal algatusel pisut suuremaks tegema, sest õpetuses olev heegelnõela number kohe kuidagi meie tavalistega ei klappinud. Võibolla oleks pidanud nii umbes nr 3-ga tegema, et õpetuse järgi sobiva asja oleks saanud :)

Pontsho Avele

2008-04-28T15:07:00.004+03:00

Ave soovile vastu tulles heegeldasin talle sellise pontsho, nagu eelnevalt olen paarile pisikesele tüdrukule teinud. Värvisooviks jäi must.

Heegelnõel nr 3 ja lõngakulu oli umbes 450 g

Liblikad

2008-04-03T18:17:00.004+03:00

Täna nikerdasin veel kaks liblikat valmis. Homme viib Toomas need lasteaeda kasvatajatele, et neil tuju ikka hea püsiks :)

Tehtud Novita Virkkauslankast heegelnõelaga nr 1,5

Helelilla vest

2008-04-02T12:50:00.007+03:00

Lõpuks ometi sain ma valmis oma juba veebruaris alustatud

märtsikuu lilla ja

raames kootud vesti. Tegin ta õele sünnipäevaks, kuid paraku sai see talle liiga suur, nii et tuleb midagi uut teha (tegelikult ongi juba käsil uue tegemine :). Tuleb tal ju ikkagi juubel :) Aga pildid vestist:Eest:

Tagant:Muster lähedalt:Ja Malle seljasAlgmõtte võtsin vestiprojekti valgest vestist, kuid lõppkokkuvõttes muutsin kõiki palmikuid, mustreid ja ka kante. Aga idee siiski sellest valgest vestist tulenev :)Tehtud sai ta Novita lõngast Helen nr 4,5 varrastega. Kandid heegeldasin nr 4 heegelnõelaga. Lõnga kulus köögikaalu järgi 407 g :)