Esmaspäeval tuli Margot välja mõttega, et tema tahab proovida jääküünla tegemise ära. Ja teisipäeval ta kinnitas seda mõtet öeldes, et ta tuleb koos kopsikuga õhtul mulle külla. Niisiis sain poest miskid küünlad ostetud ja lootuses, et kodus olemasolevad sinine ja kollane lambiõli värvid ka küünlavaha värvimiseks sobivad, saigi õhtul põhimõtteliselt katse-eksitus meetodil proovima hakatud. Niipalju tegin, et üritasin Isetegijast mingit õpetust leida, kuid seal konkreetset õpetust ei leidnudki. Sain vaid niipalju targemaks, et keegi kusagil on teinud ja siis olid ka mõned pisikesed õpetussõnad jurues, mida mis järjekorras teha. Igatahes tulemus siis selline:
Margoti küünla tondinägu:
Kandilised küünlad on minu valatud tühjadesse jogurti tetrapakkidesse ja silindrikujulised Margoti tehtud õllepurkidesse.
Enda tehtud järeldused - papi sees jäi küünal ilusam, kuna papp juhib kehvemini soojust - Margoti kollasel küünlal oli terve bassein sees, mida välja ei saanudki, kuna küünla seinad olid ilusasti tahenenud. Jääd kulus mitu korda rohkem, kui ma oleksin arvanud. Ja jääd ei tasu ka väga pisikesteks purustada, muidu tekkis üsna peenike vahapudi, mis kippus ära pudenema. Margot lubas igatahes veel proovida. Ja mina mõtlen, et enne kui uuesti proovin, peaks välja mõtlema ka selle, et mismoodi selle vee sealt küünla seest täielikult välja saaks, sest kahel korral on sees olev vesi mu küünlaleegi juba ära kustutanud.
Kuna ma viimasel ajal kannan pidevalt villaseid sokke ja selle tulemusel mul neid juba üsna väheseks on jäänud (tallad kuluvad miskipärast läbi...), siis võtsin ennast käsile ja kudusin uued sokk-sussid. Idee pärineb siit, kuid teostus tuli ikka omal välja nuputada, kuna täpselt õpetuse järgi tegemiseks ei olnud mul ei sobivaid vardaid ega ka lõnga. Niisiis on minu omad kootud nr 3,5 sukavarrastega ja nr 4 ringvarrastega. 
Kuigi nad tulid umbes kudumisest pisut erinevad, jäid nad kasutusse. Algsest plaanist vaid selle erinevusega, et nahktaldu nad endale ei saa... ehk järgmised tuleb teha ilusasti mõlemad ühesugused, siis õmblen ka tallad külge :)
Seekord sai sall kootud nr 7 ringvarrastega kahekordsest Raasiku lõngast. Kaaluks sai 228 g ja ülemise ääre pikkus tuli pea 2 meetrit. 
Nii et lõpuks jäin ma suurusega rahule. Margot sai ta endale jõulukingituseks. Loodetavasti leiab see ka kasutust (boolerot ta eriti ei kanna, kuna väidab selle liiga ilusa olevat) :)
