Peale jõule läbipõlenud kuuseküünlaid vaadates jäi mul miskipärast silma küünalde juhe. Kuna kuuseküünaldega on selline lugu, et odavam tuleb uued küünlad osta kui kõiki läbipõlenud lampe ükshaaval vahetama hakata, oli selge, et nende küünaldega pole enam midagi teha. Aga juhe oli ju ilus. Lausa nii ilus, et tuli tahtmine poistele ise öölamp meisterdada (nad on viimasel ajal muidu pidevalt laelambi kõige nõrgema reziimi peale jätnud, kuid see on minu arust ikka liiga valge). Idee polnud veel päris küps ja nii jäigi lampide küljest lõigatud juhe lihtsalt oma aega ootama. Kui veidi aega oli juba möödas ja ma juhtusin Espakisse, tuli mul meelde, et ma ju ei saa lampi ehitada, kui mul puuduvad lüliti ja pirni pesa. Lüliti oli minu nägemuses kindlasti lambi peal, mitte juhtme küljes. Niisiis sai ostetud üks pisike pesa ja nupuke lambile. Ikka veel ei olnud ma oma tööde järjekorras kindel. Mati lubas mulle lambile aluse teha. Kupli olin otsustanud teha polümeersavist. Lõpuks jõudsime kompromissile, et mina teen kõigepealt kupli valmis ja siis Mati teeb vastavalt sellise aluse, nagu tarvis. Esimene mõte oli mul savi kummuli oleva kausi peale panna. Ja et ta kausi külge kinni ei jääks, panin küpsetuspaberi vahele. Vaatasin veidike oma alust ja sain aru, et ta on liigselt suur. Väiksemat kaussi ka ei saanud võtta, kuna siis ei oleks pirn püstiselt sisse ära mahtunud. Veidike köögis ringi vaadanuna leidsin, et purk oleks ka tore. Tõmbasin siis aga sellesama küpsetuspaberi purgile peale ja üritasin teda kaane alla kinni saada. Hakkasin juba natuke tegutsema kui tulin veelgi paremale mõttele - miks mitte ehitada lamp purgi sisse! Väike telefonikõne elektrikust mehevennale ja sain kinnitust, et võin proovida küll. Niisiis võtsin küpsetuspaberi vahelt ära ja kõik võis alata. Voolisime koos Oliveriga vähemalt kaks tundi, kusjuures panin ka tema tegemisi lambi peale. Kui terve lamp oli kaetud, siis katsime ka ühenduskohad ussikestega, mida Oliver mulle lahkelt rullis. Väike küpsetusprotseduur ja kuppel oligi valmis. Paari päeva pärast oli Mati valmis ka aluse tegema. Selleks pidin mina siis töökotta minema ja talle joonistama, et mis kujuga lamp tuleb ja kustkohast juhe välja hakkab käima. Noh, erilist vaimuannet ma üles ei näidanud ja seega sai aluse kuju mitte niiväga huvitav. Kuid käis küll. Veidikene juhtmetega mässamist ja terve elamise lühisesse laskmist ja valmis ta saigi. Põhja alla liimisin tüki seemisnahka, et lamp laua peal liigselt ei libiseks ja ka selleks, et kaitsta juhtmeid pisikeste näppude eest. Lapsed on oma lambiga igatahes rahul ja mina ka. Kuigi Cernit purgi peal pragunema hakkas, ei ole ta senimaani sealt veel küljest ära kukkunud. Ja kui hakkabki kukkuma, siis ei ole kuigi keeruline võtta uus purk ja see näiteks akrüülidega ära värvida hoopis :) Olemas on ju ka võimalus lausa igaks õhtuks uus kuppel meisterdada :D
teisipäev, 16. märts 2010
Sussid endale
Kuna detsembris kootud sussidele jäid tallad alla panemata, siis olid nad veebruari alguseks juba auguliseks kulunud. Seega oli karjuv vajadus uute järele. Seekord said nad tehtud sarnaselt ühtede varasematega, kus kudusin põhimõtteliselt lihsalt madala soki, millel alguse pisut lahti jätsin. Seekord sai siis nahk alla pandud. Nahk ise pärineb Humanast, kus veebruari kuu 10.- päeval sain nahast pükse lausa 3 paari. jagub nüüd nii mõnessegi kohta lõikumiseks, kuhu vaja on :)
Pääsusaba
See pääsusaba on järjekorras tegelikult nr 2, kuid viimistluse sai ta alles nüüd, viimasena. Sai viidud kingituseks Annile. Kootud lõngast Red Hart Margareta varrastega nr 4. Suurus tuli 190x100, küljepikkus 136 cm. Kaal 150 g. Kuna mustrikordusi tegin pisut veidra arvu, siis tuli endal sinna vahele miski jupp veel tekitada. Nii et üks augurda on lisaks.
Toomase kampsun
Kuna Toomas oli oma eelmisest kampsunist juba pisut välja kasvanud, oli tarvis uus teha. Seekord valis ta ise Humanast 10.- päeval ühe kampsuni, mille kohta arvas, et mina võiksin talle sellest uue teha. No mis siis ikka, kui laps ikka ise juba leiab, et ma võiksin talle ka vahelduseks midagi teha, siis loomulikult. Mis mul selle vastu ikka olla saab. Kaltsukast toodud kudum oli selline: Pisut eelmise kampsuni peale vaatamist ja tuli otsus, et seekord päris nii palju palmikuid ei tule. Tuli pisut vähem. Ja kuna kampsun sai kootud suhteliselt umbes (proovilapil proovisin erinevaid palmikuid ja kudet), siis sai ülemine kokkuvõtmine mitte päris selline, nagu ma oleksin soovinud. Selleks, et oleks vähem õmblemist, tegin ta ülevalt raglaanis, kuid tahtsin, et küljel olev palmik kraesse keskele jookseks. Paistab, et ei olnud ikka kõige parem mõte. Või siis tegelikult oli viga vist teostuses rohkem ,aga seekord üles harutama ei hakanud. Toomas oli väga rahul ja käib nüüd uhkelt teistele näitamas, et näe, minu emme tehtud kampsun. No teeb ikka uhkeks küll :)Veidike ka tehnilisi andmeid: Vardad 4, heegelnõel krae lõpetamiseks 5, kaal 295 g. Lõng oli puuvilla ja akrüüli segu. Idee ja teostus enda omad.
Pitsrätt Haruni
Sain oma kalli ämma käest küsimise peale silmuskudumise raamatu ja ka pisut ühekordset peenikest villast lõnga. Enne veel, kui ta jõudis raamatukogust kohale tuua Haapsalu salli raamatu ja pitside raamatu, jõudsin ma leida ühe mustri mis mulle kangesti meeldis ja mille ma lihtsalt pidin järele tegema. Esimeseks eesmärgiks oli Haapsalu salli kudumine. See on järgmisena plaanis. Muster ise on siis siin. Salli suuruseks sain 132x72 cm. Küljepikkus tuli 100 cm. Kootud varrastega nr 4, ääre lõpetus heegelnõelaga nr 3,5, kaal 92 g.
Öökullikampsun
Alguses oli kaltsukast pärit kampsun. Selle pilti ei suutnud ma kahjuks oma arvutist tuvastada. Järgmiseks sai temast ühe ilusa mustri järgi tehtud hõlmik (arvuti kõvaketta rikke tõttu kahjuks on lingid kadunud...), mida ma kordagi ei kandnud. Aga iseenesest oli ta ilus. Kuid paraku mitte minu seljas. Välja nägi ta selline: Alläär lähemalt: Peale poolt aastat seismist võtsin ma kätte ja harutasin ta taas keradesse. Ja temast sai öökullidega kampsun, mille mustri saamiseks tegin ma Ravelrysse konto (senimaani olin seda miskipärast vältinud).
Kuna minu lõng ja vardad olid peaaegu et kaks korda peenemad kui mustris antud, korrutasin ma silmade arvu lihtsalt kahega ja tegin ikkagi. Öökullid said ka pisut ümber tehtud (kahandasin iga palmiku liikumise juures ühe silma), kuid põhimõtteliselt pärineb kampsun siis siit. See, et ma öökullidele silmadeks nööpe ostma ei hakka, oli mul kohe alguses selge. Kuna valge kampsuni peal tulid öökullid väga lumekaku moodi välja, siis esimese hooga tahtsin teha siniseid silmi. Kuid läksin siiski googlest pilte otsima, et kinnitust saada. Ja minu kurvastuseks ei olnudki lumekakkudel siniseid silmi. Vaid ikka oranzid. (Pilt pärit siit)
No mis siis ikka, sai siis oranzid tehtud, ega needki ju koledad pole. Igatahes said minu öökullid igaüks omaette iseloomu, kuna ükski silm ei ole teisega täpselt samasugune. Päris rahul ma kampsuniga ei ole. Kõige vähem meeldib mulle see selja peal kahandamine, kudi selle parandamiseks tuleks terve kampsun uuesti üles harutada. Seda ma hetkel ei viitsi (passeosa kudusin küll ümber, kuna minule õpetuses pakutud silmade jagamine ei sobinud kohe üldse), nii et kanna sedamoodi natuke aega ja kui õnnestub ennast lõpuks veidi pisemaks saada, siis võib ju uue teha :)
Veidikene ka numbrilist informatsiooni: Lõngaks kaltsuka kampsunist harutatud 100% puuvill, vardad nr 4 ja silamdeks Cerniti nööbid. Kampsuni kaal 610 grammi.
Läheb see kampsun ka minu ühe tööna Isetegija koostegemise alla.
Veidikene ka numbrilist informatsiooni: Lõngaks kaltsuka kampsunist harutatud 100% puuvill, vardad nr 4 ja silamdeks Cerniti nööbid. Kampsuni kaal 610 grammi.
Läheb see kampsun ka minu ühe tööna Isetegija koostegemise alla.
Tellimine:
Postitused (Atom)