Neljapäev, 27. september 2012

Sokikesed

Sai sokilõngast tehtud kahed sokid. Ühed suurele ja teised väikesele :) Lihtne ja kiire tegemine.

Laupäev, 15. september 2012

Meigikott

 Lõpuks saab siis pildi üles ka aprillis valminud meigikotist, mis läks taaskord Mallele. Sai tehtud Isetegijas leidunud õpetuse järgi koostegemise projekti raames Pireparmu jaanuarikuu käekoti õpetuse järgi, mis oli üsna hea juhend. Kott sai piisavalt mahukas, et mu õekese asju mahutada.

Kõrvarõngad

 Valik juba aprillis valminud kõrvarõngastest. Enamikest olen lahti saanud juba ja päris palju olen juurde teinud, mis kõik pildistamata.


























Malle roosikomplekt

 Oma õekeselt nuiasin ma enne tema sünnipäeva kingisoovi. Lõpuks sain tema poolt mõned küsimused. A`la "Kas sa kella saad teha?", "Kas sa pisikeste roosidega käevõru moodi kella saad ka teha?", "Kas sul pronksivärvi vidinaid on?", "Kas sa sõrmuseid ka saad teha?". Mina siis tekitasin endale mõned pronksivärvi vidinad ja uurisin, et mis värvi võiksid roosid olla. Tuli välja et roosad. Ikka roosa-roosad, mitte nii natuke roosad.
 Segasin siis natuke pärlmuttri ja roosa värvi polümeersavi kokku ja hakkasin voolima. Mitu tundi voolisin. Ja roosikesed läksid järjest väiksemaks ja väiksemaks.
 Roosikeste vahele panin ehetele ka musti oonüksi chipse. Viimaseid, mis Egiptusest tõin (oh, miks ma ometi nii vähe sealt pudinaid kaasa ostsin :S).
 Komplekti said siis kell
 Sõrmus
 Juukseklamber
 Ja kõrvarõngad

Lõpptulemuseks oli päris uhke roosikestega komplekt, mida võiks kunagi isegi korrata. Või miskit sellelaadset veelgi teha. Õde jäi igatahes rahule, kuigi kõiki asju korraga ta kanda ei taha - pidavat liiga palju olema. Aga ometi olen ma neid asju kõiki tal küljes näinud :)

Kingituseks Maimule

 Kevadel oli sünnipäev minu endisel õpetaja-abil Maimul, kes alati hea meelega minu käkerdisi kannab. Seega on minul alati ka hea meel neid talle teha. Sel korral sai ta sünnipäevaks mummudega komplekti.
 Kuna ma olin juba nii 4-, kui ka 5-ga mummud seleks saanud tundus mulle, et võik veelgi suurema mummu valmis teha ja proovisin kuuega. Alles mõne aja pärast tuli välja, et õige, jah... kuuega tuleb ju tasapind. No ega ma siis suurt tööd raisku ei saanud lasta, tegin siis ühe lataka, mille ka ära kasutasin.
 Kõrvarõngastesse sai nii suuremaid kui väiksemaid mummusid, kuna Maimu alati ütleb, ethku ma ikka midagi massiivsemat... Mina jälle eriti osav selles ei ole, kõik kipub pigem väiksem olema.
 Kee ise sai selline pisut teistmoodi kui mul tavaliselt kombeks - seekord siis asümmeetriline.

Puna-mustad ehted Maiale


Maia jaoks sai juubelikingikotti pistetud üks suhteliselt lihtne ehtekomplekt oonüksi ja koralli chipsidest ja eelpainutatud traadist. Kõrvarõngaste konksud on enda tehtud eelpainutatud käevõrutraadist ja on kandes päris efektsed.

Ehted Ilme jaoks


Ilme tellis minu käest enne reisile minemist ühed ehted, mis pidid minema kingituseks tema mehe õele. Sooviks olid pärlimummud ja heledad toonid. Pisut nikerdamist ja valmis selline komplekt.


Kõrvarõngad on lihtsad mummud , kaelakees on kasutatud kahte erinevat suurust mummusid - neljaga ja viiega tehtuid.


Uus omanik olla komplektiga rahule jäänud. Kui aega oleks rohkem olnud, siis oleksin kindlasti ka käevõru juurde teinud, kuid paraku oli kogu kupatuse  jaoks vaid paar päevakest töö kõrvalt nokitseda.


Kindad Liisa Minnale


Kuna Margot kutsus mind koos perega tänaseks oma peaaegu et uut ilmakodanikku (täna 4-kuuseks saavat) ja oma maalähedast koduamaja vaatama, mida me tegelikult mõlemat juba näinud oleme, siis uurisin, et mida tal tarvis oleks. Tuli välja, et tütrekesel oleks vaja kindaid, mida sügiseste ilmadega kombeka alla panna, et käed külmetama ei hakkaks. Sussredasin siis midagi valmis.

Kindad on tehtud õhukesest fliisist ja peale sai tehtud tikandiproovi.

Kuna ma tikkida tegelikult ei oska, siis välja tuli nii, nagu tihtipeale. Aga no eks ma pean siis veel pisut harjutama, et osavamaks saada :)

Loodetavasti täidavad kindad vähemalt oma otstarvet ja hoiavad käekesed soojas.

Karp lusikatele




Nonii. Üle eriti pika aja olen siis lõpuks jõudnud selleni, et midagigi blogisse panna. Suure tõuke selleks sain siiski enda kirja panemisest isetegija koostegemisse , kuhu ma ennast nädal tagasi kirja panin lootuses, et siis saan lõpuks pildid tehtud mõned nädalat tagasi valminud karbist, mille tegin peale vanaisa surma päranduseks saadud hõbelusikatele.

Kuna lusikatel on nii mõnelgi taga aastaarv, mis algab numbritega 18..., siis ei tihanud neid niisama lahtiselt sahtlisse nagu vedelema panna.

Ikkagi perekonna reliikvia. Mine tea, ehk saan mingi hetk ka nii kaugele, et teen karbi päranduseks saadud nugadele-kahvlitele ka, mis tegelikult praegu inetult topsis püsti on ja ei oma väärilist asupaika (igapäevaseks kasutamiseks ma neid nagunii ei raatsi võtta, ehk mõnikord uhkete külaliste auks... :))