Kuuri edenemine

Kuur on väliselt tublisti edenenud. mõned pildid protsessist

Kuuri algus

Tegime koduesise jubedaks - alustasime kuuri ehitust :)

Suuremat sorti ettevõtmine

Viimased pool aastat on saanud veedetud koos Matiga minu venna Mustamäe korterit üles putitades. Ausalt öeldes oli algne seisukord päris nukker. Viimase 30 aasta jooksul ei olnud midagi tehtud ja esialgne ehituskvaliteet jättis ka päris kõvasti soovida. Alustades sellest, et siseseinad seisid praktiliselt õhus ja välisseinad lasid õhku ludinal läbi. Põhimõtteliselt sai lammutatud paar seina ja ka kaks väliseina sai täiesti uued tehtud - mõlemad rõdud, millest ühe hoopis ära kaotasime saamaks kööki ruumi juurde. Siin siis pilte algusest ja hilisemast :)

 

 

 

 

 

Piltidelt veel puudu muidugi esik ja vets ning vannituba, kuid need said ka ilusad. Hea ikka, kui saab teha sedasi, nagu endale meeldib. Nüüd veel hulk mööblit Matil tarvis teha, et korter sisustatud ka saaks. Aga küll ta kunagi ikka saab :)

Ehteraam õekesele

Sai koos Mati abiga tehtud ehteraam õekesele. Ehk siis koht, kuhu ta saaks oma lugematud kõrvarõngad üles riputada. Mati tegi raami, mina klammerdasin linase kanga külge. sai selline tore. Raam on tehtud muideks venna korterist pärit üle 30 aasta vanast põrandalauast, mille me remondi käigus maast üles korjasime.

Kellad müügiks

Mati tegi portsu kellasid, mis kõik suuremale avalikkusele saadavad on. Asuvad nad Sakus, kuid üleandmiseks võib kokku saada ka Tallinnas. Ehk on just sinu Jõuluvana kingikotist selline puudu?
Kellad on kõik tammepuust ja unikaalsed. Hind 70 eurot (soovijad saavad ka pisut kaubelda).

Enam-vähem täpsed mõõdud sentimeetrites ja pildid:

1. kell kõrgus 21, laius 24 ja paksus 6,5 2. kell kõrgus 20, laius 25 ja paksus 8 3. kell kõrgus 28, laius 56 ja paksus 7 4. kell kõrgus 28, laius 50 ja paksus 7,5 5. kell kõrgus 29, laius 38 ja paksus 7 6. kell kõrgus 40, laius 35 ja paksus 8-10

Kingituseks Ilmele

Ilme sai sünnipeävaks ühe lõikelaua, mis on samast sarjast, kui talle eelmisel sügisel tehtud koogialus, ja väikese A6 mõõdus märkmiku sünnipäevade või millegi muu olulise üleskirjutamiseks :)
Märkmik minu toodang, lõikelaud Mati oma :)

Veel üks kell

Ave juubelile minnes sai kaasa võetud midagi Mati tehtut. Nimelt kell. Sünnipäevalaps paistis rahule jäävat. Kellake poseerib meie koduse kella ees:

Esimesed katsetused vöö telgedel

Mati, mu kallis meistrimees, tegi mulle vöö teljed. Ja lausa nii, et esmaspäeval näitasin pilti ja reedel sain juba katsetada. Nii ma siis pool päeva katsetasingi :) See vöö tegemine on mul mõtteis mõlkunud juba hea mitu aastat. Ja nüüd siis tulebki vist ära proovida, kuna isegi teljed on ju olemas, enam ei saa millegi taha peitu pugeda :P Nii et Mati tehtud teljed koos minu kolme esimese proovijupiga: Jupid ise said natuke hõredad... ei tea, kas peaks paksema materjaliga üles loodud olema? Kui saan asjatundjate käest vöö jaoks materjali, siis saan ka õige asja järele proovida. Tulevikulaul siis selline: Jupikeste muster pärit sealtsamast keskelt. Ja kõige selle juures oli mulle suureks-suureks abiks tore juutuubi lehekülg, kust sai maha kirjutatud ka keskmise jupikese muster ja seda psiut laiusesse edasi arendatud :) Oh seda toredat ja põhjatut internetti :)

Uhke kell

Seekord lugu Mati tegemisest. Asi sai alguse sellest, et augusti alguses oli kõva torm. Lausa nii kõva, et murdis meil maal pool tamme maha. Kui me siis seda tammekest seal terve pere ja naabritega kaks päeva koristasime, ei saanud ma jätta ütlemata, et küll saaks sealt ilusaid kellasid. Ja Mati, hea mees, oli asjaga kohe päri, et eks veame siis jupikesed koju kaasa. Ja saigi paar juppi töökotta vedelema tiritud (oli ikka parasjagu raske küll).
Kui nad juba piisavalt kaua olid töökojas vedelenud ja Mati enam seda ei jaksanud ära oodata, et mina sinna midagi tegema läheksin, võttis ta asja ise käsile. Lasi aga oma masinal paar päeva unnata, et pakuke ilusasti siledaks saaks ja nägi kurja vaeva sinna sisse augu puurimisega. Kella paksus on umbes 10 cm ja läbimõõt 45 cm.Pealt on ta ilusasti lakitud ja seierid on Matil enda tehtud paksust spoonist.
Igatahes sai asi ise nii uhke, et mina teda kinkimiseks jätta ei raatsinud... ikka endale koju, et saaks teiste ees uhkustada. Õige koht tema jaoks veel valmis pole, aga ka sellega tegeletakse parasjagu. Nii et kui õige kapipealne valmis saab, siis panen ehk kellast ka pildi, kus ta oma auväärsel õigel kohal saab olema.

Öölamp poistele

Peale jõule läbipõlenud kuuseküünlaid vaadates jäi mul miskipärast silma küünalde juhe. Kuna kuuseküünaldega on selline lugu, et odavam tuleb uued küünlad osta kui kõiki läbipõlenud lampe ükshaaval vahetama hakata, oli selge, et nende küünaldega pole enam midagi teha. Aga juhe oli ju ilus. Lausa nii ilus, et tuli tahtmine poistele ise öölamp meisterdada (nad on viimasel ajal muidu pidevalt laelambi kõige nõrgema reziimi peale jätnud, kuid see on minu arust ikka liiga valge). Idee polnud veel päris küps ja nii jäigi lampide küljest lõigatud juhe lihtsalt oma aega ootama. Kui veidi aega oli juba möödas ja ma juhtusin Espakisse, tuli mul meelde, et ma ju ei saa lampi ehitada, kui mul puuduvad lüliti ja pirni pesa. Lüliti oli minu nägemuses kindlasti lambi peal, mitte juhtme küljes. Niisiis sai ostetud üks pisike pesa ja nupuke lambile. Ikka veel ei olnud ma oma tööde järjekorras kindel. Mati lubas mulle lambile aluse teha. Kupli olin otsustanud teha polümeersavist. Lõpuks jõudsime kompromissile, et mina teen kõigepealt kupli valmis ja siis Mati teeb vastavalt sellise aluse, nagu tarvis. Esimene mõte oli mul savi kummuli oleva kausi peale panna. Ja et ta kausi külge kinni ei jääks, panin küpsetuspaberi vahele. Vaatasin veidike oma alust ja sain aru, et ta on liigselt suur. Väiksemat kaussi ka ei saanud võtta, kuna siis ei oleks pirn püstiselt sisse ära mahtunud. Veidike köögis ringi vaadanuna leidsin, et purk oleks ka tore. Tõmbasin siis aga sellesama küpsetuspaberi purgile peale ja üritasin teda kaane alla kinni saada. Hakkasin juba natuke tegutsema kui tulin veelgi paremale mõttele - miks mitte ehitada lamp purgi sisse! Väike telefonikõne elektrikust mehevennale ja sain kinnitust, et võin proovida küll. Niisiis võtsin küpsetuspaberi vahelt ära ja kõik võis alata. Voolisime koos Oliveriga vähemalt kaks tundi, kusjuures panin ka tema tegemisi lambi peale. Kui terve lamp oli kaetud, siis katsime ka ühenduskohad ussikestega, mida Oliver mulle lahkelt rullis. Väike küpsetusprotseduur ja kuppel oligi valmis. Paari päeva pärast oli Mati valmis ka aluse tegema. Selleks pidin mina siis töökotta minema ja talle joonistama, et mis kujuga lamp tuleb ja kustkohast juhe välja hakkab käima. Noh, erilist vaimuannet ma üles ei näidanud ja seega sai aluse kuju mitte niiväga huvitav. Kuid käis küll. Veidikene juhtmetega mässamist ja terve elamise lühisesse laskmist ja valmis ta saigi. Põhja alla liimisin tüki seemisnahka, et lamp laua peal liigselt ei libiseks ja ka selleks, et kaitsta juhtmeid pisikeste näppude eest. Lapsed on oma lambiga igatahes rahul ja mina ka. Kuigi Cernit purgi peal pragunema hakkas, ei ole ta senimaani sealt veel küljest ära kukkunud. Ja kui hakkabki kukkuma, siis ei ole kuigi keeruline võtta uus purk ja see näiteks akrüülidega ära värvida hoopis :) Olemas on ju ka võimalus lausa igaks õhtuks uus kuppel meisterdada :D