pühapäev, 29. august 2010

Seelik ja pluus






Kunagi sai endale tehtud ülikooli lõpetamiseks selline komplekt. Komplekt oli armas, aga mina olin sel hetkel ikka väga rase. Nii et minu lootused, et seda ka hiljem kanda saab, ei läinud täide. Aga kuna riiet oli veel ja tahtmine oli ka olemas, tegin praeguste mõõtude järgi uue ja samasuguse :) Ehk siis et võta kaks :D seekord sai tulemus selline: (mina seal keskel enamvähem:P) Endiselt kantav ja tulemusega jäin rahule. Seekord olen küll endale sinna alla poest ostetud alussärgi pannud, kuna dekoltee on liiga sügav, et sellega avalikku kohta tihkaksin minna. Oma vanaisa 90-ndal juubelil oli ta mul igatahes ausalt ja uhkelt seljas.

Ehted Maimule

Kevadega lõppes kooliaasta. Ka lasteaias mindi puhkusele. Ja ma tahtsin kangesti oma kallile töökaaslasele kingitust selle puhul teha. Kuna ta kannab palju erinevaid ehteid ja oli hiljuti saanud ühe teise töökaaslase käest roosidega punase-valge käekee, kes keeldus sobivaid kõrvarõngaid juurde tegemast, siis üritasin ise midagi nikerdada. Võtsin oma Cerniti varud välja ja hakkasin aga voolima. Esimese tulemusega ise päris rahule ei jäänud. Ja selle valmimise ajaks oli juba uus idee küpsenud. Niisiis oli veel tarvis teha. Ja kuna ühe kõrvarõnga paari jagu polümeersavi suurde ahju panemine oleks olnud ilmselge energia raiskamine, tegin midagi veel juurdegi. Ehk siis selle lilla komplekti jagu pärleid. Keerasin need kõik üsna hilisel õhtutunnil eheteks kokku ja olin juba voodisse läinud, kui kuidagi und ei saanud. No mis siis ikka. Tõusin aga voodist üles, võtsin oma varem valmis tehtud vilditud karbikese välja ja üritasin teda kuidagimoodi kaunistada. Pean ütlema, et ega ma oma tulemusega ikka eriti rahule ei jäänud. Tuleb vist hakata tikkimist harjutama, aga esimene katsetus sai selline: Järgmisel hommikul panin kogu komplekti Maimule lauakese peale ja jäin hinge kinni pidades ootama, et kas talle ikka meeldib. Ta üllatus ja meelehea olid niivõrd ehedad ja toredad, et kohe ei oskagi seda enda rõõmu selle peale kirjeldada. Tikkimisoskuse kohta ei maininud ta midagi, aga ehted meeldisid talle ikka väga. Ja nüüd ta kannab neid :) Kogu komplekt sai siis kokku selline:
Tore on teha asju, mis kellelegi rõõmu teevad ja meeldivad ning millel ka kasutust edaspidi on :)

Müts Margotile

Margot on endale juba mitu mütsi saanud. Paraku pilte mul neist kõigist ei ole. Ühest siiski sain :)

Margoti varrukad

Margot sai 25. Ja kingituseks ma kudusin talle pisut. Ühed varrukad nimelt :) Ta jäi väga rahule. Idee ja teostus täiesti omad, kootud nr 4 varrastega.

Õele sünnipäevaks

Kuna ma terve igaviku pole oma blogisse mitte ainustki postitust teinud, siis on tehtud asju kogunenud ikka omajagu, mida näidata tahaks. Nii et hakkan aga tasapisi otsast panema ja ehk jõuan kunagi otsaga ka praeguste tegemisteni. Et alustuseks siis õekese sünnipäevakingitusest. Meisterdasin talle kõrvarõngad. Harjutasin selle jaoks parasjagu rõngaste keerutamist, mida varem ei olnudki proovinud. Nii et palju rõngaid ja kollaseid pärlikesi oma meheõe Anni varudest. Lisaks kõrvarõngastele sai ka õeke endale kootud varrukad. Umbes sarnased kui Margot oli saanud, kuid pisut teise mustriga. Varrukad said jällegi kootud ühest kaltsuka harutatud kampsunist nr 4 varrastega.