Sokikesed

Sai sokilõngast tehtud kahed sokid. Ühed suurele ja teised väikesele :) Lihtne ja kiire tegemine.

Kingitus Maiale

Maiale sai jõuluvana abistamiseks tehtud kingitus, mis koosnes lisaks shokolaaditahvlist ka minu tehtud ehtekomplektist (liivakivi oli vist selle materjali nimi?) ja kinnastest (kolmandad minu elus). Ehetega jäin nii rahule, et kui kunagi kusagilt mõistliku hinnaga pärlipidureid saan, siis teen ühe sellise ka endale. Ehete tegemiseks kasutasin pärlitrossi, liivakivi pärleid ja pärlipidureid, kõik saadud Tartus Kuukivi poekesest, mis on ma olemuselt ka selline, et sinna ei tasu rahakotti kaasa võtta.... või siis tuleks oma palk kohe otse sinna lasta kanda, kui seal lähemal peaks elama.

Kindad õekesele

Jõulukingituseks õekesele said kootud "Bella mittens" kindad (teised minu elus.... esimesteks olid samasugused Margotile, millest paraku pildid puuduvad). Muster pärit siit, kuid minu moodi ikka pisut muudetud - no ei viitsinud ma koguaeg näpuga järge ajada ja nii saigi osa omast peast tehtud.

Kootud pluus

Talvel sai alustatud endale pluusi kudumist. Mõne aja pärast sai aga selgeks, et mulle sai ta liiga lai. Suvel võtsin maale pooliku töö kaasa ja pakkusin ämmale. Ta arvas, et võin talle selle sünnipäevaks valmis kududa küll. Ja nii ma ta siis valmis tegingi. Kuna ma ta aga paraku ilma lõiketa ja nö umbes kudusin, siis sain ma ta natuke aega tagasi uuesti enda kätte, et varruka augud pisut suuremaks teha. Nii et tuleb ennast jälle käsile võtta. Kootud sai ta kahekordsest vanaema varudest pärit iirisest nr 3 varrastega. Alumise ääre muster pärit "Pitsilistest koekirjadest", ülejäänu endal kombineeritud.

Müts Mallele

Selle aasta esimeseks käsitööks sai õekesele mütsi lõpetamine. Mõte tuli sellest, kui ta nägi vennanaisele tehtud mütsist pilte ja arvas, et talle sobiks ehk ka mõni selline.... kui ma teha viitsin. No kui kantakse, siis enamasti ikka viitsin. Nii et varrastega nr 4 sai kootud jällegi üks umbes-müts. Seekord oli harutamist päris palju, kuna esimese hooga sai liiga palju kasvatatud ja kui mingil hetkel mütsikest endale pähe proovisin, ulatus ta mulle lõuani. Seekord sai siis lehekesi natuke rohkem ja väiksemaid tehtud. Materjal jällegi 100% puuvillane, pärit kaltsuka kampsunist, mille üles harutasin. Lilleke mütsil on klamber, mis juustesse panemiseks oli liiga suure haardega.

Doomino sokid

Mingil hetkel, kui mul parasjagu kodus internetti polnud, kust ideid ammutada, aga tegutsemistahe oli suur, üritasin ma ilma õpetuseta lapisokid valmis kududa. Noh, enamvähem tulid ju välja ka :) Kuigi ma ei ole endiselt selleni jõudnud, et oleksin järele vaadanud, kas ma kõik ka õigesti tegin. Aga vähemalt said sokid üsna sokikujulised :) Kuna nad aga mulle pisut väikesed jäid, tuli nad ära kinkida :) Ja ise olen endiselt ilma... :)

Müts endale

Kui suvi läbi sai ja sügis saabis, siis hakkas peakene külmetama. Ja ikka niiväga, et oli tarvis endale ka müts tekitada. Pisut läbipaistev ja puuvaillane ta ju sai, aga ajab asja ära ja hoiab pead pisut soojemas. Kui väga külmaks läheb, siis panen lihtsalt kapuutsi ka pähe :) Kootud nr 4 varrastega puuvillasest harutatud lõngast. Omalooming.

Sall ja müts

Vennanaine palus sünnipäevaks musta salli. Tegin siis nr 7 varrastega nuppudega pajulehekirja Haapsalu salli raamatust. Ja kui see valmis sai, siis mõtlesin lisaks veel ühe mütsi ka kingitusele lisaks teha. Müts sai tehtud nr 4 varrastega ja on omalooming. Pildistamise oskus ja aparaat jätavad muidugi endiselt soovida. Kahjuks. Aga ehk saab aimu siiski :)

Haapsalu sall

Selle suve suurtöö, mis tegelikult algas vist küll tasapisi juba Veebruari kuus, oli minu jaoks valmis saada elu esimene Haapsalu sall. No võttis ikka aega küll. Nii hinnanguliselt umbes 50 tundi tööd (ja seda aega arvutasin siis, kui muster juba peas oli ja kudumiskiirus paranenud). Aga valmis ma ta sain. Ja olen päris rahul oma suurtööga. Teha ei oska ma temaga ainult suurt midagi, kuna ise seda ei kanna ja ära kinkida ka nagu hästi ei raatsi. Pealegi ei suuda ma kedagi välja mõelda, kes oleks mulle piisavalt lähedane, et nii suurt kingitust tahaksin talle teha, ja kes seda ka kannaks. Kuna sahtlis võib ta ju mul endalgi seista :) Aga siin siis pildid: Kootud sai ta keskosa nr 4 varrastega ja äärepits nr 4,5 varrastega. Kokkuõmblemise tegin küll pisut seda ette peljates, kuid siiski ootamatult hästi hakkama saades, Haapsalu Salli raamatu järgi. Kuna ta sai kootud pisut jämedamast ühekordsest kui kõige peenemast, siis paraku ta sõrmusetesti ei läbinud (ei tahtnud väga välja venitada, muidu ehk hädaga oleks ikka läbi ka tirinud). Mõõtudeks 170x80 cm ja kaal 286 g.

Müts Margotile

Margot on endale juba mitu mütsi saanud. Paraku pilte mul neist kõigist ei ole. Ühest siiski sain :)

Margoti varrukad

Margot sai 25. Ja kingituseks ma kudusin talle pisut. Ühed varrukad nimelt :) Ta jäi väga rahule. Idee ja teostus täiesti omad, kootud nr 4 varrastega.

Õele sünnipäevaks

Kuna ma terve igaviku pole oma blogisse mitte ainustki postitust teinud, siis on tehtud asju kogunenud ikka omajagu, mida näidata tahaks. Nii et hakkan aga tasapisi otsast panema ja ehk jõuan kunagi otsaga ka praeguste tegemisteni. Et alustuseks siis õekese sünnipäevakingitusest. Meisterdasin talle kõrvarõngad. Harjutasin selle jaoks parasjagu rõngaste keerutamist, mida varem ei olnudki proovinud. Nii et palju rõngaid ja kollaseid pärlikesi oma meheõe Anni varudest. Lisaks kõrvarõngastele sai ka õeke endale kootud varrukad. Umbes sarnased kui Margot oli saanud, kuid pisut teise mustriga. Varrukad said jällegi kootud ühest kaltsuka harutatud kampsunist nr 4 varrastega.

Riided nukule

Lasteaias minu rühmas on mitu nukku. Kuid riietusega on neil lood pisut täbarad. Seega valisin ühe nuku välja ja võtsin koju kaasa. Ikka selleks, et talle natuke kehakatteid meisterdada. Esimesena kudusin mütsi. Seejärel disainisin püksid, siis pihikseeliku ja siis veel pluusi. Kogu komplekt sai kokku selline: Selle komplekti panen ka Isetegijas kevadise projekti alla üles. Suvevaheajaks võtsin kaasa järgmise nuku, et ehk saab temagi miskit endale keha katma :)

Sussid endale

Kuna detsembris kootud sussidele jäid tallad alla panemata, siis olid nad veebruari alguseks juba auguliseks kulunud. Seega oli karjuv vajadus uute järele. Seekord said nad tehtud sarnaselt ühtede varasematega, kus kudusin põhimõtteliselt lihsalt madala soki, millel alguse pisut lahti jätsin. Seekord sai siis nahk alla pandud. Nahk ise pärineb Humanast, kus veebruari kuu 10.- päeval sain nahast pükse lausa 3 paari. jagub nüüd nii mõnessegi kohta lõikumiseks, kuhu vaja on :)

Pääsusaba

See pääsusaba on järjekorras tegelikult nr 2, kuid viimistluse sai ta alles nüüd, viimasena. Sai viidud kingituseks Annile. Kootud lõngast Red Hart Margareta varrastega nr 4. Suurus tuli 190x100, küljepikkus 136 cm. Kaal 150 g. Kuna mustrikordusi tegin pisut veidra arvu, siis tuli endal sinna vahele miski jupp veel tekitada. Nii et üks augurda on lisaks.

Toomase kampsun

Kuna Toomas oli oma eelmisest kampsunist juba pisut välja kasvanud, oli tarvis uus teha. Seekord valis ta ise Humanast 10.- päeval ühe kampsuni, mille kohta arvas, et mina võiksin talle sellest uue teha. No mis siis ikka, kui laps ikka ise juba leiab, et ma võiksin talle ka vahelduseks midagi teha, siis loomulikult. Mis mul selle vastu ikka olla saab. Kaltsukast toodud kudum oli selline: Pisut eelmise kampsuni peale vaatamist ja tuli otsus, et seekord päris nii palju palmikuid ei tule. Tuli pisut vähem. Ja kuna kampsun sai kootud suhteliselt umbes (proovilapil proovisin erinevaid palmikuid ja kudet), siis sai ülemine kokkuvõtmine mitte päris selline, nagu ma oleksin soovinud. Selleks, et oleks vähem õmblemist, tegin ta ülevalt raglaanis, kuid tahtsin, et küljel olev palmik kraesse keskele jookseks. Paistab, et ei olnud ikka kõige parem mõte. Või siis tegelikult oli viga vist teostuses rohkem ,aga seekord üles harutama ei hakanud. Toomas oli väga rahul ja käib nüüd uhkelt teistele näitamas, et näe, minu emme tehtud kampsun. No teeb ikka uhkeks küll :)Veidike ka tehnilisi andmeid: Vardad 4, heegelnõel krae lõpetamiseks 5, kaal 295 g. Lõng oli puuvilla ja akrüüli segu. Idee ja teostus enda omad.

Pitsrätt Haruni

Sain oma kalli ämma käest küsimise peale silmuskudumise raamatu ja ka pisut ühekordset peenikest villast lõnga. Enne veel, kui ta jõudis raamatukogust kohale tuua Haapsalu salli raamatu ja pitside raamatu, jõudsin ma leida ühe mustri mis mulle kangesti meeldis ja mille ma lihtsalt pidin järele tegema. Esimeseks eesmärgiks oli Haapsalu salli kudumine. See on järgmisena plaanis. Muster ise on siis siin. Salli suuruseks sain 132x72 cm. Küljepikkus tuli 100 cm. Kootud varrastega nr 4, ääre lõpetus heegelnõelaga nr 3,5, kaal 92 g.

Öökullikampsun

Alguses oli kaltsukast pärit kampsun. Selle pilti ei suutnud ma kahjuks oma arvutist tuvastada. Järgmiseks sai temast ühe ilusa mustri järgi tehtud hõlmik (arvuti kõvaketta rikke tõttu kahjuks on lingid kadunud...), mida ma kordagi ei kandnud. Aga iseenesest oli ta ilus. Kuid paraku mitte minu seljas. Välja nägi ta selline: Alläär lähemalt: Peale poolt aastat seismist võtsin ma kätte ja harutasin ta taas keradesse. Ja temast sai öökullidega kampsun, mille mustri saamiseks tegin ma Ravelrysse konto (senimaani olin seda miskipärast vältinud).

Kuna minu lõng ja vardad olid peaaegu et kaks korda peenemad kui mustris antud, korrutasin ma silmade arvu lihtsalt kahega ja tegin ikkagi. Öökullid said ka pisut ümber tehtud (kahandasin iga palmiku liikumise juures ühe silma), kuid põhimõtteliselt pärineb kampsun siis siit. See, et ma öökullidele silmadeks nööpe ostma ei hakka, oli mul kohe alguses selge. Kuna valge kampsuni peal tulid öökullid väga lumekaku moodi välja, siis esimese hooga tahtsin teha siniseid silmi. Kuid läksin siiski googlest pilte otsima, et kinnitust saada. Ja minu kurvastuseks ei olnudki lumekakkudel siniseid silmi. Vaid ikka oranzid. (Pilt pärit siit)

No mis siis ikka, sai siis oranzid tehtud, ega needki ju koledad pole. Igatahes said minu öökullid igaüks omaette iseloomu, kuna ükski silm ei ole teisega täpselt samasugune. Päris rahul ma kampsuniga ei ole. Kõige vähem meeldib mulle see selja peal kahandamine, kudi selle parandamiseks tuleks terve kampsun uuesti üles harutada. Seda ma hetkel ei viitsi (passeosa kudusin küll ümber, kuna minule õpetuses pakutud silmade jagamine ei sobinud kohe üldse), nii et kanna sedamoodi natuke aega ja kui õnnestub ennast lõpuks veidi pisemaks saada, siis võib ju uue teha :)
Veidikene ka numbrilist informatsiooni: Lõngaks kaltsuka kampsunist harutatud 100% puuvill, vardad nr 4 ja silamdeks Cerniti nööbid. Kampsuni kaal 610 grammi.
Läheb see kampsun ka minu ühe tööna Isetegija koostegemise alla.