Karp lusikatele

Nonii. Üle eriti pika aja olen siis lõpuks jõudnud selleni, et midagigi blogisse panna. Suure tõuke selleks sain siiski enda kirja panemisest isetegija koostegemisse , kuhu ma ennast nädal tagasi kirja panin lootuses, et siis saan lõpuks pildid tehtud mõned nädalat tagasi valminud karbist, mille tegin peale vanaisa surma päranduseks saadud hõbelusikatele.

Kuna lusikatel on nii mõnelgi taga aastaarv, mis algab numbritega 18..., siis ei tihanud neid niisama lahtiselt sahtlisse nagu vedelema panna.

Ikkagi perekonna reliikvia. Mine tea, ehk saan mingi hetk ka nii kaugele, et teen karbi päranduseks saadud nugadele-kahvlitele ka, mis tegelikult praegu inetult topsis püsti on ja ei oma väärilist asupaika (igapäevaseks kasutamiseks ma neid nagunii ei raatsi võtta, ehk mõnikord uhkete külaliste auks... :))

peavõru

Karmen sai endale lisaks kookidele minu poolt ka peavõru sünnipäevaks. Paistis, et ta jäi sellega rahule. Ja kuna ta koolivormi juurde tavalisi ehteid kanda ei tohi, siis ehk peavõru ikka võib panna :)
Roosi ja pärlid voolisin Fimost ja kinnitasin peavõru toorikule tamiiliga.

Esimesed klaasikillud

Minu esimesed mereklaasi ja traadi kombinatsiooniga ehted läksid kui soojad saiad mu käest minema kohe peale valmimist järgmisel päeval, kui nad tööle kaasa võtsin. Ja siiamaani tuleb veel kommentaare, mis kõrvu paitavad :) Ka endal on üks komplekt alles veel, mida ära anda pole raatsinud, muidu oleks ka see juba pihta pandud. Aga siin siis esimesed:




Hiljem on ka neid valminud, kuid paraku ei ole suurem jagu neist pildi peale jõudnud.

Ehted

Mõnda aega tagasi voolitud jubinad said lõplikult ehetekomplektideks. Kui kellelgi on mõne vastu huvi, siis saadaval on need: Emale sünnipäevaks tehtud komplekt:
Ehted on voolitud polümeersavist Fimo ja Cernit.

Süüteroosid

Enne jõule sai proovitud süüterooside tegemist (õpetus pärit Kikuliisi blogist). Tulid päris viisakad välja. Kuna mul oli kogunenud pisut vana küünlavaha ja olid olemas ka nõukogude ajast pärit kuuseküünlad, mis pisut oma sirguses järele andnud, siis sain päris paraja portsu roose - üle seitsmekümne. Katsetasin erinevalt - küll läbipaistva vahaga, küll kollase ja punasega. Proovisin ära ka kusagilt blogist leitud õpetuse, et küünlavaha saab vahakriidiga värvida. Ja lõpuks läksid mu roosid juba nii edevaks, et lisasin isegi sädelust, mis mul miskise pulbri näol olemas oli. Igatahes jäin oma tegemise tulemusega rahule - roosid keerasin ka kahekordse kausikese sisse, nagu keegi Isetegijas oli soovitanud. Loodetavasti teenivad nad oma nime korralikult :)

Öölamp poistele

Peale jõule läbipõlenud kuuseküünlaid vaadates jäi mul miskipärast silma küünalde juhe. Kuna kuuseküünaldega on selline lugu, et odavam tuleb uued küünlad osta kui kõiki läbipõlenud lampe ükshaaval vahetama hakata, oli selge, et nende küünaldega pole enam midagi teha. Aga juhe oli ju ilus. Lausa nii ilus, et tuli tahtmine poistele ise öölamp meisterdada (nad on viimasel ajal muidu pidevalt laelambi kõige nõrgema reziimi peale jätnud, kuid see on minu arust ikka liiga valge). Idee polnud veel päris küps ja nii jäigi lampide küljest lõigatud juhe lihtsalt oma aega ootama. Kui veidi aega oli juba möödas ja ma juhtusin Espakisse, tuli mul meelde, et ma ju ei saa lampi ehitada, kui mul puuduvad lüliti ja pirni pesa. Lüliti oli minu nägemuses kindlasti lambi peal, mitte juhtme küljes. Niisiis sai ostetud üks pisike pesa ja nupuke lambile. Ikka veel ei olnud ma oma tööde järjekorras kindel. Mati lubas mulle lambile aluse teha. Kupli olin otsustanud teha polümeersavist. Lõpuks jõudsime kompromissile, et mina teen kõigepealt kupli valmis ja siis Mati teeb vastavalt sellise aluse, nagu tarvis. Esimene mõte oli mul savi kummuli oleva kausi peale panna. Ja et ta kausi külge kinni ei jääks, panin küpsetuspaberi vahele. Vaatasin veidike oma alust ja sain aru, et ta on liigselt suur. Väiksemat kaussi ka ei saanud võtta, kuna siis ei oleks pirn püstiselt sisse ära mahtunud. Veidike köögis ringi vaadanuna leidsin, et purk oleks ka tore. Tõmbasin siis aga sellesama küpsetuspaberi purgile peale ja üritasin teda kaane alla kinni saada. Hakkasin juba natuke tegutsema kui tulin veelgi paremale mõttele - miks mitte ehitada lamp purgi sisse! Väike telefonikõne elektrikust mehevennale ja sain kinnitust, et võin proovida küll. Niisiis võtsin küpsetuspaberi vahelt ära ja kõik võis alata. Voolisime koos Oliveriga vähemalt kaks tundi, kusjuures panin ka tema tegemisi lambi peale. Kui terve lamp oli kaetud, siis katsime ka ühenduskohad ussikestega, mida Oliver mulle lahkelt rullis. Väike küpsetusprotseduur ja kuppel oligi valmis. Paari päeva pärast oli Mati valmis ka aluse tegema. Selleks pidin mina siis töökotta minema ja talle joonistama, et mis kujuga lamp tuleb ja kustkohast juhe välja hakkab käima. Noh, erilist vaimuannet ma üles ei näidanud ja seega sai aluse kuju mitte niiväga huvitav. Kuid käis küll. Veidikene juhtmetega mässamist ja terve elamise lühisesse laskmist ja valmis ta saigi. Põhja alla liimisin tüki seemisnahka, et lamp laua peal liigselt ei libiseks ja ka selleks, et kaitsta juhtmeid pisikeste näppude eest. Lapsed on oma lambiga igatahes rahul ja mina ka. Kuigi Cernit purgi peal pragunema hakkas, ei ole ta senimaani sealt veel küljest ära kukkunud. Ja kui hakkabki kukkuma, siis ei ole kuigi keeruline võtta uus purk ja see näiteks akrüülidega ära värvida hoopis :) Olemas on ju ka võimalus lausa igaks õhtuks uus kuppel meisterdada :D

Küünlategu

Esmaspäeval tuli Margot välja mõttega, et tema tahab proovida jääküünla tegemise ära. Ja teisipäeval ta kinnitas seda mõtet öeldes, et ta tuleb koos kopsikuga õhtul mulle külla. Niisiis sain poest miskid küünlad ostetud ja lootuses, et kodus olemasolevad sinine ja kollane lambiõli värvid ka küünlavaha värvimiseks sobivad, saigi õhtul põhimõtteliselt katse-eksitus meetodil proovima hakatud. Niipalju tegin, et üritasin Isetegijast mingit õpetust leida, kuid seal konkreetset õpetust ei leidnudki. Sain vaid niipalju targemaks, et keegi kusagil on teinud ja siis olid ka mõned pisikesed õpetussõnad jurues, mida mis järjekorras teha. Igatahes tulemus siis selline: Margoti küünla tondinägu:Kandilised küünlad on minu valatud tühjadesse jogurti tetrapakkidesse ja silindrikujulised Margoti tehtud õllepurkidesse. Enda tehtud järeldused - papi sees jäi küünal ilusam, kuna papp juhib kehvemini soojust - Margoti kollasel küünlal oli terve bassein sees, mida välja ei saanudki, kuna küünla seinad olid ilusasti tahenenud. Jääd kulus mitu korda rohkem, kui ma oleksin arvanud. Ja jääd ei tasu ka väga pisikesteks purustada, muidu tekkis üsna peenike vahapudi, mis kippus ära pudenema. Margot lubas igatahes veel proovida. Ja mina mõtlen, et enne kui uuesti proovin, peaks välja mõtlema ka selle, et mismoodi selle vee sealt küünla seest täielikult välja saaks, sest kahel korral on sees olev vesi mu küünlaleegi juba ära kustutanud.

Päkapikud

Kuna eelmisel aastal sain ma oma rühma lastega, kes olid kooliminejad, teha päkapikke, siis sel aastal seda võimalust ei olnud, kuna lapsed alles liiga väikesed olid. Niisiis pidin ma rühma kaunistamiseks omad päkad kasutusele võtma, mille ma Hansaplantis müümiseks tegin. Paraku aga keegi mu päkasid seal ei tahtnud, nii et jäigi rühma jaoks rohkem. Tervelt 18 tükki (mõned said ka stendi külge, et oleks rohkem jõulutunnet). Tehtud on nad siis endiselt Isetegija õpitoast leitud õpetuse järgi.Ka aknalaual olev seade on minu poolt kokku pandud. Abiks Mati poolt toodud lauajupp, millele kuuma liimi püstoliga kinnitasin männioksi ja pisikesi kingipakikesi.

Toolikatted

Lasteaias said veel kaks tooli ja üks tumba endale uued katted. Plaanisin vahepeal veel lapitehnikat katsetada, kuid kuna kodus nagunii sobivaid lappe ei oleks olemas olnud, siis läksin kergema vastupanu teed ja ostsin Abakhanist mööbliriide jupi.

Voodipesu nukkudele

Lasteaia nukunurk vajas hädasti voodite uuendust. Nii saigi tehtud lapse vanast voodipehmendusest ja voodilina jääkidest vooditesse madratsikatted, padjad ja tekid. Madratsid on pärit tite mähkimislaua seest.Ka voodid said uued ilmed - pisut värvi ja deco kleepsud peale.

Veinipudelist vaasiks

Juba mõnda aega on mul peas keerelnud mõte, et peaks lasteaeda proovima mõned uued vaasid teha. Et hea oleks ju näiteks pudelil kael maha saada ja siis seda kasutada. Suurte katsetamiste peale õnnestuski ühel pudelil ülemine ots maha saada, kuid paraku ei tulnud see kuigi ilusasti välja. Seega katsin ta siis oma kunagi varem tehtud FIMO lillecanega ja jäin vist tulemusega enamvähem rahule.

Pilt ka päevavalguses:Ülemine serv on küll pisut loogeline, kuid pole midagi ,ongi põnevam :)
Lisaks otsustasin katsetada ja liblika tegemist. Kuna ma uusi savisid ostma minna ei raatsinud enne, kui teada, kas tuleb välja, siis see liblikas on jääkidest tehtud. Ja tuli vist esimese kohta täitsa ok, nii et võib aga veel rahakotti kergendada.

Tahaks ju nii kangesti osav olla, aga ega see ilma harjutamiseta vist ei tule ka :)Lisaks sai tehtud tavapärane jäägiroosike:

Ja minu nikerdamiste ajal ei saanud ka Toomas oma näppe eemale hoida, nii et siin siis tema tulemus:

Innustust jälle kui palju :)

Veel lilli

Hetkel olen tööl lillede voltimisega nii kaugel, et mul on neid selline paras hulk. Ja nad näevad endiselt väga head välja, kuid suur kihk neid muudkui juurde vorpida on paraku vaibunud :)

Edit 03.02.2009 - Tänu isetegijate abivalmidusele ja otsimisoskusele sain uuesti kätte selle lehekülje, kus neid lilli tegema õpetati. Nii et kui kellelgi on soovi ka neid voltida ja liimida, siis õpetus on siin.