Kolmapäev, 5. jaanuar 2011

Uhke kell

Seekord lugu Mati tegemisest. Asi sai alguse sellest, et augusti alguses oli kõva torm. Lausa nii kõva, et murdis meil maal pool tamme maha. Kui me siis seda tammekest seal terve pere ja naabritega kaks päeva koristasime, ei saanud ma jätta ütlemata, et küll saaks sealt ilusaid kellasid. Ja Mati, hea mees, oli asjaga kohe päri, et eks veame siis jupikesed koju kaasa. Ja saigi paar juppi töökotta vedelema tiritud (oli ikka parasjagu raske küll).
Kui nad juba piisavalt kaua olid töökojas vedelenud ja Mati enam seda ei jaksanud ära oodata, et mina sinna midagi tegema läheksin, võttis ta asja ise käsile. Lasi aga oma masinal paar päeva unnata, et pakuke ilusasti siledaks saaks ja nägi kurja vaeva sinna sisse augu puurimisega. Kella paksus on umbes 10 cm ja läbimõõt 45 cm.Pealt on ta ilusasti lakitud ja seierid on Matil enda tehtud paksust spoonist.
Igatahes sai asi ise nii uhke, et mina teda kinkimiseks jätta ei raatsinud... ikka endale koju, et saaks teiste ees uhkustada. Õige koht tema jaoks veel valmis pole, aga ka sellega tegeletakse parasjagu. Nii et kui õige kapipealne valmis saab, siis panen ehk kellast ka pildi, kus ta oma auväärsel õigel kohal saab olema.

Müts Mallele

Selle aasta esimeseks käsitööks sai õekesele mütsi lõpetamine. Mõte tuli sellest, kui ta nägi vennanaisele tehtud mütsist pilte ja arvas, et talle sobiks ehk ka mõni selline.... kui ma teha viitsin. No kui kantakse, siis enamasti ikka viitsin. Nii et varrastega nr 4 sai kootud jällegi üks umbes-müts. Seekord oli harutamist päris palju, kuna esimese hooga sai liiga palju kasvatatud ja kui mingil hetkel mütsikest endale pähe proovisin, ulatus ta mulle lõuani. Seekord sai siis lehekesi natuke rohkem ja väiksemaid tehtud. Materjal jällegi 100% puuvillane, pärit kaltsuka kampsunist, mille üles harutasin. Lilleke mütsil on klamber, mis juustesse panemiseks oli liiga suure haardega.