Jupid ise said natuke hõredad... ei tea, kas peaks paksema materjaliga üles loodud olema? Kui saan asjatundjate käest vöö jaoks materjali, siis saan ka õige asja järele proovida. Tulevikulaul siis selline:
Jupikeste muster pärit sealtsamast keskelt. Ja kõige selle juures oli mulle suureks-suureks abiks tore juutuubi lehekülg, kust sai maha kirjutatud ka keskmise jupikese muster ja seda psiut laiusesse edasi arendatud :)
Oh seda toredat ja põhjatut internetti :)
Õmmeldud täielikult käsitsi, täiteks lavendel ja nisuterad. Lõiked on nukkudel pisut erinevad, valmistamise põhimõte sama. Oliver võttis punase tegelase kohe endale kaisukaks. 
Sinine sai esialgu Toomasele, kuid tema ei paistnud sellest siiski väga vaimustuses olevat. 
Ta lihtsalt pole selline kaisuka tüüp vist.
Emale sünnipäevaks tehtud komplekt:
Kui nad juba piisavalt kaua olid töökojas vedelenud ja Mati enam seda ei jaksanud ära oodata, et mina sinna midagi tegema läheksin, võttis ta asja ise käsile. Lasi aga oma masinal paar päeva unnata, et pakuke ilusasti siledaks saaks ja nägi kurja vaeva sinna sisse augu puurimisega. 
Kella paksus on umbes 10 cm ja läbimõõt 45 cm.Pealt on ta ilusasti lakitud ja seierid on Matil enda tehtud paksust spoonist.
Igatahes sai asi ise nii uhke, et mina teda kinkimiseks jätta ei raatsinud... ikka endale koju, et saaks teiste ees uhkustada. Õige koht tema jaoks veel valmis pole, aga ka sellega tegeletakse parasjagu. Nii et kui õige kapipealne valmis saab, siis panen ehk kellast ka pildi, kus ta oma auväärsel õigel kohal saab olema.
Selle aasta esimeseks käsitööks sai õekesele mütsi lõpetamine. Mõte tuli sellest, kui ta nägi vennanaisele tehtud mütsist pilte ja arvas, et talle sobiks ehk ka mõni selline.... kui ma teha viitsin. No kui kantakse, siis enamasti ikka viitsin. Nii et varrastega nr 4 sai kootud jällegi üks umbes-müts. 
Seekord oli harutamist päris palju, kuna esimese hooga sai liiga palju kasvatatud ja kui mingil hetkel mütsikest endale pähe proovisin, ulatus ta mulle lõuani. Seekord sai siis lehekesi natuke rohkem ja väiksemaid tehtud. 
Materjal jällegi 100% puuvillane, pärit kaltsuka kampsunist, mille üles harutasin. Lilleke mütsil on klamber, mis juustesse panemiseks oli liiga suure haardega.
Kuigi ma ei ole endiselt selleni jõudnud, et oleksin järele vaadanud, kas ma kõik ka õigesti tegin. Aga vähemalt said sokid üsna sokikujulised :) 
Kuna nad aga mulle pisut väikesed jäid, tuli nad ära kinkida :) Ja ise olen endiselt ilma... :)
Olin oma mõtetes juba ammu valmis mõelnud, et Maimule tuleb valmis teha ammu lubatud must-valge komplekt. 
Selleks jõuluks sain lõpuks ka ennast käsile võetud ja töö valmis. Seekordsed jupid said hoolikalt ka lihvitud ja villase sokiga läikima löödud. 
Saajale paistis tulemus meeldivat :)
Katsetasin erinevalt - küll läbipaistva vahaga, 
küll kollase 
ja punasega.
Proovisin ära ka kusagilt blogist leitud õpetuse, et küünlavaha saab vahakriidiga värvida. Ja lõpuks läksid mu roosid juba nii edevaks, et lisasin isegi sädelust, mis mul miskise pulbri näol olemas oli. Igatahes jäin oma tegemise tulemusega rahule - roosid keerasin ka kahekordse kausikese sisse, nagu keegi Isetegijas oli soovitanud. Loodetavasti teenivad nad oma nime korralikult :)
Kui suvi läbi sai ja sügis saabis, siis hakkas peakene külmetama. Ja ikka niiväga, et oli tarvis endale ka müts tekitada. Pisut läbipaistev ja puuvaillane ta ju sai, aga ajab asja ära ja hoiab pead pisut soojemas. Kui väga külmaks läheb, siis panen lihtsalt kapuutsi ka pähe :) Kootud nr 4 varrastega puuvillasest harutatud lõngast. Omalooming.
Ja kui see valmis sai, siis mõtlesin lisaks veel ühe mütsi ka kingitusele lisaks teha. 
Müts sai tehtud nr 4 varrastega ja on omalooming. 
Pildistamise oskus ja aparaat jätavad muidugi endiselt soovida. Kahjuks. Aga ehk saab aimu siiski :)
