Varasalv

Võtsin täna järjekordselt sahtlist välja ammustest aegadest pärit näputöö, mis minu teada on mu vana-vanaema toodangust pisikene osakene. Seda juhtub nii umbes korra aasta jooksul ja ma teen seda, ise mõeldes, et miks need ilusad asjakesed ikka kusagil sahtlipimeduses olema peaksid, et ehiks nendega hoopis oma kodu ja eksponeeriks kaunist käsitööd. Tulemus on paraku iga kord sama - vaatan, katsun, imetlen, õhkan ja panen ikka ilusasti tagasi sahtlisse. No lihtsalt niiii peenike ja uskumatult ilus töö, et ei raatsi igapäevaselt välja laduda. Ja nii need kaunid linikud ja ninarätid sahtlis puhkavadki. Seekord aga võtsin siiski välja ka fotoka, et teistelegi oma esiemade tööst seda piskut näidata, mis minuni jõudnud on. Nii mõnegi liniku puhul on tegemist minu jaoks täiesti võõra tehnikaga, mille kohta ma võin vaid aimata, mismoodi see tehtud võiks olla. Ja uskuge - pildid räägivad enda eest (kuigi korralikult pressimata, on nende õrnus siiski näha).