Karp lusikatele

Nonii. Üle eriti pika aja olen siis lõpuks jõudnud selleni, et midagigi blogisse panna. Suure tõuke selleks sain siiski enda kirja panemisest isetegija koostegemisse , kuhu ma ennast nädal tagasi kirja panin lootuses, et siis saan lõpuks pildid tehtud mõned nädalat tagasi valminud karbist, mille tegin peale vanaisa surma päranduseks saadud hõbelusikatele.

Kuna lusikatel on nii mõnelgi taga aastaarv, mis algab numbritega 18..., siis ei tihanud neid niisama lahtiselt sahtlisse nagu vedelema panna.

Ikkagi perekonna reliikvia. Mine tea, ehk saan mingi hetk ka nii kaugele, et teen karbi päranduseks saadud nugadele-kahvlitele ka, mis tegelikult praegu inetult topsis püsti on ja ei oma väärilist asupaika (igapäevaseks kasutamiseks ma neid nagunii ei raatsi võtta, ehk mõnikord uhkete külaliste auks... :))