pühapäev, 20. märts 2011

Varasalv

Võtsin täna järjekordselt sahtlist välja ammustest aegadest pärit näputöö, mis minu teada on mu vana-vanaema toodangust pisikene osakene. Seda juhtub nii umbes korra aasta jooksul ja ma teen seda, ise mõeldes, et miks need ilusad asjakesed ikka kusagil sahtlipimeduses olema peaksid, et ehiks nendega hoopis oma kodu ja eksponeeriks kaunist käsitööd. Tulemus on paraku iga kord sama - vaatan, katsun, imetlen, õhkan ja panen ikka ilusasti tagasi sahtlisse. No lihtsalt niiii peenike ja uskumatult ilus töö, et ei raatsi igapäevaselt välja laduda. Ja nii need kaunid linikud ja ninarätid sahtlis puhkavadki. Seekord aga võtsin siiski välja ka fotoka, et teistelegi oma esiemade tööst seda piskut näidata, mis minuni jõudnud on. Nii mõnegi liniku puhul on tegemist minu jaoks täiesti võõra tehnikaga, mille kohta ma võin vaid aimata, mismoodi see tehtud võiks olla. Ja uskuge - pildid räägivad enda eest (kuigi korralikult pressimata, on nende õrnus siiski näha).


































Esimene vöö

Ja valmis ta saigi. Päris esimene. Õigeid materjale ei jõudnud siiski ära oodata. Enne tegin veel ühe vöö puuvillase niidiga. Ja selle tegemine läks ausaltöelda palju libedamalt kui praegune linase niidiga üles rakendatud vöö. Mõningase harjutamise tulemusena oli mu kudumiskiiruseks üks mustrikord 40 minuti jooksul. Ja töö edenemist oli mõnevõrra ka tegemise ajal näha. Niisiis Põhja-Tartumaa naise vöö aineline rahvuslik kirivöö. Kootud osa pikkust sai 170 cm, laiust 4 cm. Ise jäin üsna rahule ja kinkisin juba äragi - palju õnne sünnipäevaks, Margot :)

laupäev, 26. veebruar 2011

Esimesed katsetused vöö telgedel

Mati, mu kallis meistrimees, tegi mulle vöö teljed. Ja lausa nii, et esmaspäeval näitasin pilti ja reedel sain juba katsetada. Nii ma siis pool päeva katsetasingi :) See vöö tegemine on mul mõtteis mõlkunud juba hea mitu aastat. Ja nüüd siis tulebki vist ära proovida, kuna isegi teljed on ju olemas, enam ei saa millegi taha peitu pugeda :P Nii et Mati tehtud teljed koos minu kolme esimese proovijupiga: Jupid ise said natuke hõredad... ei tea, kas peaks paksema materjaliga üles loodud olema? Kui saan asjatundjate käest vöö jaoks materjali, siis saan ka õige asja järele proovida. Tulevikulaul siis selline: Jupikeste muster pärit sealtsamast keskelt. Ja kõige selle juures oli mulle suureks-suureks abiks tore juutuubi lehekülg, kust sai maha kirjutatud ka keskmise jupikese muster ja seda psiut laiusesse edasi arendatud :) Oh seda toredat ja põhjatut internetti :)

pühapäev, 20. veebruar 2011

Waldorf nukud

Neljapäeval oli meil tööjuures väike sisekoolitus. Marit õpetas tegema Waldorfnukke. Minu tehtud kaisukad said sellised: Õmmeldud täielikult käsitsi, täiteks lavendel ja nisuterad. Lõiked on nukkudel pisut erinevad, valmistamise põhimõte sama. Oliver võttis punase tegelase kohe endale kaisukaks. Sinine sai esialgu Toomasele, kuid tema ei paistnud sellest siiski väga vaimustuses olevat. Ta lihtsalt pole selline kaisuka tüüp vist.

Ehted

Mõnda aega tagasi voolitud jubinad said lõplikult ehetekomplektideks. Kui kellelgi on mõne vastu huvi, siis saadaval on need: Emale sünnipäevaks tehtud komplekt:
Ehted on voolitud polümeersavist Fimo ja Cernit.