Doomino sokid

Mingil hetkel, kui mul parasjagu kodus internetti polnud, kust ideid ammutada, aga tegutsemistahe oli suur, üritasin ma ilma õpetuseta lapisokid valmis kududa. Noh, enamvähem tulid ju välja ka :) Kuigi ma ei ole endiselt selleni jõudnud, et oleksin järele vaadanud, kas ma kõik ka õigesti tegin. Aga vähemalt said sokid üsna sokikujulised :) Kuna nad aga mulle pisut väikesed jäid, tuli nad ära kinkida :) Ja ise olen endiselt ilma... :)

Must-valge

Olin oma mõtetes juba ammu valmis mõelnud, et Maimule tuleb valmis teha ammu lubatud must-valge komplekt. Selleks jõuluks sain lõpuks ka ennast käsile võetud ja töö valmis. Seekordsed jupid said hoolikalt ka lihvitud ja villase sokiga läikima löödud. Saajale paistis tulemus meeldivat :)

Süüteroosid

Enne jõule sai proovitud süüterooside tegemist (õpetus pärit Kikuliisi blogist). Tulid päris viisakad välja. Kuna mul oli kogunenud pisut vana küünlavaha ja olid olemas ka nõukogude ajast pärit kuuseküünlad, mis pisut oma sirguses järele andnud, siis sain päris paraja portsu roose - üle seitsmekümne. Katsetasin erinevalt - küll läbipaistva vahaga, küll kollase ja punasega. Proovisin ära ka kusagilt blogist leitud õpetuse, et küünlavaha saab vahakriidiga värvida. Ja lõpuks läksid mu roosid juba nii edevaks, et lisasin isegi sädelust, mis mul miskise pulbri näol olemas oli. Igatahes jäin oma tegemise tulemusega rahule - roosid keerasin ka kahekordse kausikese sisse, nagu keegi Isetegijas oli soovitanud. Loodetavasti teenivad nad oma nime korralikult :)

Müts endale

Kui suvi läbi sai ja sügis saabis, siis hakkas peakene külmetama. Ja ikka niiväga, et oli tarvis endale ka müts tekitada. Pisut läbipaistev ja puuvaillane ta ju sai, aga ajab asja ära ja hoiab pead pisut soojemas. Kui väga külmaks läheb, siis panen lihtsalt kapuutsi ka pähe :) Kootud nr 4 varrastega puuvillasest harutatud lõngast. Omalooming.

Sall ja müts

Vennanaine palus sünnipäevaks musta salli. Tegin siis nr 7 varrastega nuppudega pajulehekirja Haapsalu salli raamatust. Ja kui see valmis sai, siis mõtlesin lisaks veel ühe mütsi ka kingitusele lisaks teha. Müts sai tehtud nr 4 varrastega ja on omalooming. Pildistamise oskus ja aparaat jätavad muidugi endiselt soovida. Kahjuks. Aga ehk saab aimu siiski :)

Ehted Cernitist

Selle ehtekomplekti tegin endale. Ja kui ma varem kandsin ainult kulda, siis nüüd on see ehtekomplekt mul pidevas kasutuses ja nägijatelt kiitusi saanud. Ise jäin ka päris rahule. Keti saamiseks lammutasin ühe Ives Rocherist saadud ehte juppideks, ülejäänud on oma toodang.

Sall Mallele

Malle tuli minu juurde jutuga, et talle oleks salli tarvis... Ise päris hästi ei teadnud, et mis see olema peaks, mida ta tahab. Isegi materjalis ei olnud ta kindel. Näitasin talle siis ette, et mis mul kodus olemas on ja lõpptulemusena võtsime heidevarud välja ja hakkasime kahekesti sallikest riide peale laiali laotama. Sai selline lihtsamat moodi sall. Et sinisest heidest põhi ja mustaga pisut mustrit juurde. Siis sall rulli ja rull pesumasinasse. Kuna ma oma õekest nüüd juba mõnda aega näinud ei ole, ei tea ma ka öelda, et kas ta seda salli ka kannab. Kusagile märkisin ma kunagi ka salli mõõdud ja kaalu üles, kuid kuna vahepeal on mitu kuud mööda läinud, ei ole ma enam vähemalt hetkel võimeline seda paberitükikest üles leidma. Nii et seekord jääb ilma mõõtmeteta. Kui kunagi oma postitustega järje peale saan, siis saab ehk ikka korralikult kõik üles kirjutatud, mis tehtud. Praegu olen paraku mitmeid kuid maha jäänud oma tegemistest.

Sügisesed mütsid poistele

Kui sügisel ilmad jahedamaks hakkasid minema selgus, et eelmise aasta mütsid poistele kohe teps mitte sobida enam ei tahtnud. Pisut poes ringi vaadanuna selgus ka kurb tõsiasi, et ma kohe mitte peale suhtelsielt kulukat suve ei raatsinud neile poemütse osta. Noh, mis siis teha, kui nii kitsi ollakse.... läksin aga Kangadzunglisse ja ostsin 30.- eest pool meetrikest stretši. Natuke mõtlemist ja nikerdamist ja võib vist öelda, et õnnestus. Poisid on mul ikka väga tänuväärsed kliendid, võtavad kõik rõõmuga vastu, mida neile teen ja kannavad uhkusega.... ja siis kiidavad veel kõva häälega kõigile, et emme tegi... Ja mina siis oma suures uhkusetundes ei saa midagi tegemata jätta, kui nad mult seda paluvad. Seekord sai mütsidele peale triigitud Abakhanist pärit aplikatsioonid. Aplikatsioonid ja teppimise niidi värvi said poisid ka ise valida.

Sussikott Karmenile

Kui me Olustvere suveülikooli ühe osana batika tehnikas värvimist proovisime ja ettenähtud erksa punase asemel hoopis roosad lapid saime, ei osanud ma sellele esialgu mingit kasutust leida. Margot poseerib meie lapikestega:Kui aga jõudis lähemale aeg, et Karmen hakkas kooli minema ja talle sussikotti tarvis oli, oli mul plaan olemas. Niisiis ajasin lapikesele sooned sisse ja õmblesin servadest kokku ja palun: Lisaks oli talle ka vaja mingisugust 10x10 cm rütmikotikest, mille ma siis lapikestest õmblesin, et oleks huvitavam. Täitsin riisiga ja valmis ta saigi. Sussikotiga jäin ma tunduvalt rohkem rahule - sai ta ju rohkem selline plikalik, aga eks kasutusse läksid mõlemad. Kotikesele sai lisandiks külge õmmeldud heegeldatud aplikatsioonid - kolm lillekest ja liblikas. Need olid mul valmis tehtud kunagi varem ja olid ka mõnda aega mu ühe valge t-särgi küljes ilutsenud. Nüüd said nad siis endale tänuväärse uue koha olemiseks :)

Suvemütsid

Peale seda, kui olin suvel ühe korra päiksekoksu saanud ja põhimõtteliselt pool päeva suure peavaluga voodis pikutanud, oli tarvis lõpuks ennast ikkagi käsile võtta ja omale mütsike valmistada, et juhtunu ei korduks. Võtsin siis kätte heegelnõela ja Novita valge heegleniidi ning hakkasin umbes tegema. Midagi väga erilist ei tahtnud, nii siis saigi selline lihtne tehtud. Lisandiks ka pisike lilleke heegeldatud, millele südamikku helesiniseid seemnehelmeid lisasin. Kui olin mõnda aega oma mütsikest kandnud tuli välja, et mu pojakestele on hädasti ka selliseid tarvis. No mis siis ikka, kui nii ilusasti osatakse küsida, kuidas ma saaksingi keelduda... Läksime siis aga Võru Maksimarketisse ja poisid valisid ise niidid, millest nende mütsid tulema pidid. Toomas valis sinise ja Oliver punase. Ja kui ma need siis valmis tegin, siis need mütsikesed püsisid palju parema meelega peas, kui eelnevalt seal käima pidanud nokamütsid. Poisid kandsid oma peakatteid uhkusega läbi järelejäänud suvekuude :)

(pildid murjamitest mereröövlitest on pärit mehe venna pildimasinast)